Mart Viisitamme ajaveeb

Poliitiline ja isiklik pöördumine pärnakate poole

2009-11-23T03:54:00.000-08:00

Austatud Pärnu rahvas - valijad, toetajad ning kriitikud ja vastased. Nüüdseks on läbi saanud neli aastat kestnud periood, mil sain hoida enda kätes vastutusrikast linnapea ametit. Ametisse valimise päeval ei uskunud paljud, et Pärnu ajaloo noorim linnapea kaua selles ametis vastu peab, ent saatus tahtis teisiti.

Vaadates tagasi nende aastate peale, tahaksin ennekõike rahustada neid, kes kardavad, et Pärnu Keskerakond üritab kuidagi kaugeneda vastutusest selle ees, mis on linnas korda saadetud. Ei, me ei kavatse seda teha. Peale 2005. aasta valimisi, mis osutusid edukaks nii Keskerakonnale kui mulle, oli meil võimalus linna arengu asjus aktiivselt kaasa rääkida. Ja kuigi me loomulikult ei saanud linna juhtida üksi ega täita kõiki meie poolt antud lubadusi, on viimased neli aastat paljuski Keskerakonna 2005. aasta valimisplatvormi nägu.

Seega oleme valmis võtma endale poliitilise vastutuse nii heas kui halvas: Meil pole häbi võtta vastutust uue raamatukogu valmimise ega rannapromenaadi avamise eest, ei vabaduse väljakuulutamise monumendi rajamise ega mitme munitsipaalmaja ehitamise eest. Tänu meile sai Pärnu lõpuks kauaigatsetud spordihalli, tänu hetkel lahkuvale linnavalitsusele renoveeriti Ülejõe- ja Hansagümnaasium. Ja see on vaid lühike loetelu sellest, mida nelja aasta jooksul kohaliku elukeskkonna parendamise nimel tehtud sai.

Kuid igal medalil on loomulikult mitu külge: tagantjärele tark olles võib ju öelda, et kui oleksime ehitustegevusest hoidunud ja raha kogunud, siis saaksime kogutud rahaga tänast miinust lappida. Kuid linnaelanike soovid ja unelmad vajasid täitmist ning samas on kriitikud unustanud, et näiteks 2006. või 2007. aastal, mil hinnad tõusid ja inflatsioon vohas, oleks sellist teguviisi jällegi teisipidi hukka mõistetud. Nii et ehitamine ja linna parendamine oli poliitiline otsus. Kes tahab meid seetõttu hukka mõista, siis… Valijal on alati see õigus olemas.

Kui räägime tänavusest miinusest, siis oleme süüdi eelkõige selles, et me ei osanud ette näha, et riik meie eelarvest üle 30 miljoni krooni ära võtab. Kui oleksime seda teadnud, oleksime osanud ka eelarvet teisiti planeerida. Ent omavalitsuse tulubaas ja riigipoolse toe jaotamise mehhanism on aastaid olnud puutumatu ja omavalitsusjuhina riiki mitte usaldada oleks kummaline. Seda enam, et ka praegu maavalitsusest linnapeaks tulev Kivimägi kui riigiesindaja ei osanud oma haldusalas olevaid omavalitsusi kuidagi hoiatada.

Ja samas ei tasu unustada, et Pärnu pole erand – säärases seisus on enamus Eesti omavalitsustest. Riik ise on vast veelgi hullemas olukorras, kuid arusaadavatel põhjustel ei taha keegi paanikat õhutada.

Ma tean, et Pärnus on palju Keskerakonna ja minu toetajaid ning just see on põhjus, miks kavatsen jätkata tegutsemist munitsipaalpoliitikas ka järgnevatel aastatel. Neile, kes arvavad, et Viisitamm võiks kiirkorras pealinna poole tagasi uisutada ja endale sealt mõne mugava tööotsa hankida, on mul öelda vaid üht: mulle meeldib Pärnu ja ma pean seda linna oma koduks. Siin olen leidnud ka palju uusi sõpru. Just seepärast ei kavatse ma siit kuhugi minna, vaid tahan volikogus seista nende 4307 valija huvide eest, kes andsid oma hääle Keskerakonnale.

Austatud Toomas Kivimäele sooviksin aga samuti anda paar soovitust kaasa uude ametisse. Ära unusta, Toomas, et enamik Su ümber tiirlevaist inimestest on liiga nõrgad ja selgrootud, et Sinu algatustele vastu vaielda. Paljud neist, kellelt loodad konstruktiivset tuge, osutuvad vaid oportunistideks, kellele sobib kõik see, mida teed senikaua, kui nende hea ametikoht säilib ja vastutus tagaplaanile jääb või hägustub. Keda ma silmas pean? Ennekõike ikka neidsamu toredaid inimesi IRL-ist ja Rahvaliidust, kes aitasid Pärnu Linnavolikogul 2007. aasta Pärnu linna liigoptimistlikku eelarvet koostada. Kuid on ka teisi, kes lihtsalt tantsivad Su pilli järgi niikaua, kuni nende soe koht säilib.

Toomas, Sa võid küll arvata, et ma ei vääri Su käepigistust ega silmavaadet, kuid olen nelja aasta jooksul teinud Pärnu linna heaks palju rohkem ära kui seda oled tänaseni Sina. Ja ära unusta, et paljud nende seast, kes Sulle praegu pärani silmi suhu vaatavad, ei pruugi Sind hoiatada ette kaugemalt paistvatest karidest. Seda isegi siis, kui nad neid näevad. Sest neile nii sobib - peaasi, et soe toit oleks laual ja Sina oma ametiaja lõpuks vastutuse võtad. Seega on Sul loota vaid enesele.

Palju edu ja jõudu raskeks ajaks.

Hea Isake Toomas ja tema personaalseadus

2009-10-28T00:59:00.000-07:00

Nüüd siis on seekordsed valimised möödanik ka Pärnus. Hoolimata meedia poolt võimendatud hirmujuttudest leidus siiski küllalt palju neid inimesi, kes oma hääle Keskerakonna poolt andsid. Tegelikult lootsime, kuid ei uskunud isegi väga, et saame rohkem hääli kui kunagi varem – 4307. Sealjuures võin mina pärnakaid eriliselt tänada – vaatamata käimasolevale kriminaalmenetlusele sain ma teistel valimistel järjest volikogusse isikumandaadiga, kogudes ligi kaks korda rohkem valijate poolehoidu kui nelja aasta eest. Muide, see on läbi ajaloo teine tulemus, mida suudab näidata ametisolev linnapea: Rein Kask sai 1993 aastal linnapeana kandideerides kokku 735 häält ehk siis ainult kuus häält rohkem kui mina käesolevatel valimistel.

Pärnu valimised kujunesid nii nagu ka mujal Eestis paljuski vastandumise ja ärategemise valimisteks. Kui Tallinnas ei õnnestunud nn. rahvuslikel paremparteidel Savisaarele kambakat teha, siis Pärnus tuleb ärategijatele au anda – siin osati olla kavalamad. Peamiseks võidu taganud sümboliks oli 16 aastat maavanemana linte lõiganud ja pokaale klõbistanud Toomas Kivimägi, kes on aastatega püüdnud pärnakatele omamehelikku nägu tehes luua kuvandit endast kui ainsast ja tõelisest Pärnu rahva eest hoolitsejast – Hea Isake Toomasest.

Kuid ainuüksi isake Toomasest poleks piisanud kui ta oleks nii, nagu algselt kavandatud, astunud üles IRLi või Reformierakonna ridades. Kevadised Europarlamendi valimised näitasid selgelt, et Pärnus on ligikaudu kolmandik valijaist neid, kes põhimõtteliselt ühegi partei poolt valida ei taha ja kes usuvad rohkem parteivälistesse jõududesse. Nii tegigi Kivimägi taktikaliselt õige valiku kui otsustas kandideerida omanimelises valimisliidus, kuhu kutsus kokku kõik soovi avaldanud karvased ja sulelised, nende seas teiste erakondade liikmeid, sealhulgas tuntud rahvaliitlasi ja sotsiaaldemokraate. Tõenäoliselt liitusid Kivimägiga need, kes juba tollal mõistsid, et oma erakonna lipu all kandideerides suurt edu loota pole. Näitena võib kohe tuua sotsi Mark Soosaare ja rahvaliitlase Cardo Remmeli. Võiks spekuleerida, et kui Kivimägi, kes sisuliselt täna IRLiga kokku mängib, oleks kandideerinud selle erakonna esinumbrina, oleks tema häälte hulk jäänud kordades väiksemaks.

Kuid isake Toomasega seondub veel üks fenomen – nimelt ei võimalda kehtiv avaliku teenistuse seadus tal linnapeaks saada, sest maavanemana teostas ta kontrolli Pärnu linnas tehtava üle. Kuid nii nagu Eesti riigis ikka vahel juhtub kui poliitiline tahe on piisavalt suur, nii ulatas ka sel korral oma vanale sõbrale abikäe Reformierakondlane Väino Linde, asudes nii Riigikogu õiguskomisjonis kui oma erakonnas tegema selgitustööd vajadusest see tülikas seadusepunkt kiiresti ära muuta. Ilmselt lubas Kivimägi algul oma poliitikupotentsiaali anda Reformierakonna käsutusse (vähemasti rääkisid sellest erutatud Pärnu oravad üsna pikka aega), seega oldi riigikogus ja valitsuses seaduse vigadeparandusega eriti nobedad. Kuigi Toomasest taktikalistel kaalutlustel reformarit ei saanud, lubas ta abimeestele vähemasti tänutäheks abilinnapea kohta.

Kummaline selle kõige juures on aga see, et sisuliselt võib antud ATSi muudatust, mis sel neljapäeval Riigikogus suure tõenäosusega vastu võetakse, nimetadagi Toomase Kivimäe personaalseaduseks. Puudutab ju see Riigikogu poolne ponnistus ainult teda. Ja kui seda seadust vastu ei võetaks, poleks lugupeetud maavanemal ka linnavalitsusse asja. See näitab veelkord, kui kõrgelt käib mäng selleks, et Keskerakonda võimult eemale puksida.

Jään opositsiooni üsna kindla veendumusega, et sellisel kujul kokku klopsitud koalitsioonist ei pruugi Pärnu linnale suurt head sündida, sest inimesed ja nende põhimõtted on üsna erinevad ja koostööks puudub varasem kogemus. Mis kõige tähtsam – loodan, et nelja aastaga ülesehitatut paari käeviibutusega prügikasti ei heidetaks. On ilmselge, et järgmistel KOV valimistel pole Kivimägil üle 500 hääle loota, sest ajalugu on näidanud, et kõigil häältemagnetidel on komme Pärnus hääbuda. Nii sai Andres Sooniste korra 1500, järgmine kord 150, Külvar Mand vastavalt 1700 ja 200 häält. Loogika peitub selles, et ülemäärane usaldus on kerge muunduma usaldamatuseks. Ja eks ka Toomas ole ju vaid inimene.

Samas kavatseb Keskerakond jääda konstruktiivsesse opositsiooni, Pärnu linnajuhtidele me kaikaid kodaratesse loopima ei hakka, pigem toetame nõu ja jõuga seal, kus näeme vajadust.

Lõpetuseks tahaksin tänada veelkord igaüht, kes võttis vaevaks oma valijahäälega Pärnu Keskerakonda usaldada. Need hääled ei lähe kindlasti kaduma, vaid ootavad kannatlikult oma uut võimalust.

Eesti vajab otsekoheseid poliitikuid

2009-07-27T03:34:00.000-07:00

Palju on räägitud Indrek Tarandi võidukampaania fenomenist. Igaüks, kes veidigi rohkem mõtleb, saab aru, et küsimus ei olnud niivõrd Tarandis ega tema kampaanias vaid õigel ajal poliitikast tüdinenud valijale süljetopsi ulatamises. Tarand oli vaid see kõrvalseisja, kes topsi ulatas. Vaevalt, et keegi tema sõltumatutesse tegudesse Eesti kasuks suures Euroopa ühiskatlas usuks, kuid kui võimul olijad tunduvad ebausaldusväärsed ja kaugel rahva muredest, siis pole vahet, keda ja kuhu valida. Peaasi, et oleks lõbus ja saaks kõige peale sülitada.

Tarand kogus protestihääled, mitte sisulise toetuse, Eesti igapäevast elu aga ei hakka kunagi määrama üksiküritajad vaid siiski väljakujunenud poliitilised struktuurid. Nii on see kõikjal arenenud maailmas. Edukad karismaatilised figuurid saavad esile kerkida vaid mõne tugeva organisatsiooni seest, sest vastasel juhul nendega lihtsalt ei arvestataks.
Seega erinevalt Martin Helme hiljutisest ülesandepüstitusest “Kes teeb järgmisena Tarandit”, püstitaks ma veidi teistsuguse üleskutse: “kuidas lähendada rahvast ja poliitikuid”. Kuidas teha nii, et tahetaks vähem kõige peale süljata ja ise oma elu määratlemises kaasa lüüa (läbi poliitilise aktiivsuse) tahetaks rohkem?

Riigikogu on seda jalgratast püüdnud leiutada juba tükk aega. Seni edutult. Suhtekorraldajad on soovitanud Riigikogu avalikke istungeid üldse mitte üle kanda või siis sealt unimütsid ja enda kõnede nautlejad välja visata. Aga see oleks võimatu. Reklaamieksperdid on soovitanud teha tugevamaid imagokampaaniaid, mis inimlikustaks rahva juhte. Mängu on toodud koeri, lapsi, hobisid jne. Tuhkagi – poliitikute usaldusväärsus pole tõusnud karvavõrdki. Pigem vastupidi.

Mõni on koguni avalikult arvanud, et eestlane ongi selline umbusaldav kõige suhtes, et meid polegi võimalik ühise asja ette rakendada kui just surmahirm kuklasse ei hinga. Teised jälle usuvad, et nõukogude ainupartei on loonud parteidest sedavõrd ühese (ja kahjuks väära) arusaama, et normaalne inimene astub sinna vaid siis kui tal midagi vaja on. Mitte kunagi aga selleks, et ise midagi oma rahva, maa ja enese heaks kasulikku ära teha. Tõsi ta on - laulev revolutsioon meid ju liitis, Rahvarinnegi ühendas, kuid nii kui tulid parteid, nii hakkasime kaugenema ja oma jonni kiskuma.

Minu hinnangul on aga põhiline probleem muus. Poliitikute ja parteide näo puudumises. Jah, meil puudub arusaamine parteilisest ühiskonnast ja nägemus oma rollist selles. Jah, meil puudub peaaegu üldse kodanikuühiskond, kust võiks kasvada välja tugevad huvigrupid. Jah, meil on enamus parteisid loodud mitte alt, rahva huvist, vaid ikka ülevalt, kitsa seltskonna püüdudest lähtuvalt. Rahvast on püütud vaid juurde meelitada.

Kuid kõige suurem probleem on minu hinnangul otsekoheste ja ausate poliitikute nappus. Nende puuduses, kes teaks, kes on ta valijad ja miks nad teda valivad. Omanäolisus ja eristuvus on ühisknnas kujunenud pigem miinuseks kui plussiks. Veelgi hullem, oleme oma umbusus läinud sedavõrd kaugele, et kui poliitik räägib avameelselt tabuteemadel, siis pannakse seda talle pahaks. Isver, milline lapsesuu, mõeldakse.

Mida ma mõtlen otsekohesuse ja aususe all? Mida mõtlen oma näo all? Eelkõige seda, et poliitik oskaks ja julgeks ühiskonnas aset leidvad hälbed üles leida, need sõnastada ja nendest ka rääkida. Omal viisil, meeldejäävalt. Vajadusel huumoriga. Eelkõige aga seda, et poliitiku jaoks ei tohiks üldse olla tabuteemasid. Poliitik peaks suutma vaadata maailma nii riigi huvidest kui ka kohaliku pisikese ja tähtsusetu harimata inimese vaatevinklist. Ta peaks suutma asju nimetada oma nimedega, nii nagu teeb seda saunas käies kogu ühiskond, kuid sealjuures peaks ta pidama silmas võimalikult suurt ühishuvi.

Meie poliitika probleem on julgete ja avameelsete liidrite vähesuses, sest Lennart Merd enam ei ole, Robert Lepiksoni samuti mitte. Ja Atonen on aktiivsest poliitikast hetkel lahkunud. Õnneks on olemas Evelin Sepp, kes oma julge eristumise laevahuku loost leidis. Ja Max Kaur, kelle näoga meenuvad alati kasiinod. Aga rahvas tahab näha tugevaid liidreid, kellel on nägemus homsest Eestist ja oma arvamus. Meile pole vaja kasside, koerte ja lastega hästi läbisaavaid poliitilisi mängukanne. Mängukann teeb näo, nagu tal oleks seisukoht, kuid enne väljaütlemist konsulteerib viie ülemusega, tegelik poliitik konsulteerib vaid oma südametunnistusega ning informeerib ülemusi oma seisukohtadest.

Toon ka mõne näite. Meie riigi tüüri juurest pole senini kostunud adekvaatset hinnangut ei pronksööle ega ka majanduskriisile. Pole vist mehi, kes julgeks välja öelda, et astutud sai mitmeid lubamatuid samme, mis kujundavad meie tänase ja homse päeva. Kuid kui pole ülestunnistust, siis ei saa ka teha korrektuure, sest nendega me äkki näitaks välja, et kahtleme endas.

Või võtame lihtsama näite. Kui Tallinna linnavalitsuse võimaliku pistiseskandaali meediasse lekkimisel helistas mulle Äripäev ja soovis teada minu arvamust, siis ütlesin ausalt, et kõigile linnapeadele pakutakase sageli nii varjatult kui avalikult pistist ja altkäemaksu, kuid tark juht püüab sellest auga välja tulla. Tulemuseks mitu irvitava tooniga artiklit, kus alatoonina kõlas, et “Viisitamm teab asja, ju ta võtab iga päev midagi”. Ei, ma poleks suutnud olla Pärnu linnapea rekordiliselt kaua kui oleksin ennast otsustanud kingitustega nuumata. Korruptsioon on nende mängumaa, kes enam karjääris edasi liikuda ei plaani. Kuid milles on asja tuum? Selles, et poliitikud ja linnapead saavad tõepoolest kingitusi ja enamasti tuuakse need sekretäri kätte mingis ümbrikus või karbis. Tuuakse ka mulle. Vahel pole ma suutnud sisu järgi hinnata isegi kellelt need on. Mina annan sellised kahtlased asjad edasi linnavalitusele, mõnel juhul oleme väärt asjadele peale joonistanud linnavalitsuse logod, mõnel juhul asjad minema visanud.

Loll oleks väita, et sellised asjad toimuvad vaid Tallinnas või Keskerakonnaga seotult. Midagi pole parata, me elame siiski ühiskonnas, kus meie kaaslasteks pole mitte seadused ja robotid vaid lihtsurelikud inimesed. Jah, pistise andmine ja võtmine on meil karistatav, kuid see ei tähenda, et see poleks endiselt normiks teatud ametnikele, kellest enamus oma esimese koolituse juba nõukogude ajal sai.

Pistise võtmine on taunitav, kui näiteks pistiseta ei saa niisama üle Vene piiri, seda teab igaüks, kes mingit kaupa oma autos vedanud. Julgen arvata, et minu ligi paarisajast lähemast tuttavast on pooled miilitsale või tolliametnikule altkäemaksu maksnud vähemalt korra elus. Kuid see on ju kuritegu meie seaduste järgi?! Jah, kuid kes meist poleks ületanud tänavat selleks mitte ettenähtud kohast või suisa punase tulega? Pole ilus see ega teine, kuid tegeleda kitsaskhtadega saame ssiki vaid siis kui julgeme neist asjust avameelselt rääkida.

Räägime veel samast süüst, mille Kapo ja prokuratuur nii leidlikult avastanud on ja nüüd vastavalt vajadusele kodanikele valikuliselt külge kleebivad. Altkäemaksust. Ükski partei ei leia rahalisi toetajaid ilma midagi vastu lubamata, see on paraku elu. Lubadused on tavaliselt pehmed, mitte konkreetsed, stiilis: kui saame, siis aitame. Poliitik, kes tahab teha reklaami, peab sponsoritega arvestama. Kas see siis peaks tähendama, et kõik kampaaniale raha otsijad tuleks kinni panna? Igast ääri-veeri lubadusest on võimalik välja lugeda soov riiki paljaks riisuda, kuigi minule teada juhtumite puhul pole see kunagi olnud nii. Usun, et pigem tuleks altkäemaksu definitsiooni tegeliku elukorraldusega vastavusse viia. Või siis keelata igasugune valimisreklaam, mis vähendaks kõigil parteidel kulutusi ja muudaks sponsorite mõju väiksemaks.

Tabuteemasid lisaks korruptsioonile ja altkäemaksule on veelgi. Roolijoodiklus ja prostitutsioon näiteks. Enamus Euroopas pole kehtestatud null tolerantsi alkoholiga rooli istumisele. Isegi Venemaa muutis nõukogudeaegsed seadused eelmisel aastal euroopalikemaks. Miks? Sest üheselt vettpidavat teaduslikku põhjendust, et alla 0,5 promilliga inimene oleks reaalses liikluses ohtlikum öösel kehvasti maganud inimesest, pole. Mul on tuttav arst, kes lausa soovitab paljudele närvilistele meestele enne rooli minekut lonks konjakit, sest nii kasvab oluliselt nende ohutus liikluses. Me võime seda pidada alkoholifirmade lobi tulemuseks Euroopas vüi milleks iganes, kuid sisuliselt on meie Eesti süsteem nõukogude aegne ja meie mõtlemine samuti. Me tahaks igaks juhul keelata võimalikult palju, sest see tundub kõva sõnana. Aga meie argumendid on sageli sisutühjad. Kas mõni poliitik julgeks neil teemadel avalikult rääkida? Oh ei, mitte paljud, sest kes jõuaks seda teemasse süvenematute pensionäride ja emade pahameelt ära kannatada. Pange tähele – pensionärid ja emad on ju kõigi parteide sihtrühm ja nendele ppole vaja debatti vaid garntiid, et nende lapsed õhtul ühes tükis ja heatujulistena koju jõuavad. Parem oleme vait ja las olla null tolerants. Ja omanäolisus ja eristuvus on taas kaotatud. Veel üks koht, kus “Taranditel” on mängumaad. Muide, ma ise kunagi võtnuna rooli ei ole istunud ega ka kavatse. Eestis vähemasti mitte.

Prostitutsioon on aga selline teema, kus trendikas on vaid rääkida naiste orjastamisest ja kuritarvitamisest. Unustades sajad Eesti naised, kes kehva riigikeele oskuse ja hea elu unistuste ajel selles äris lõviosa mängides sadu tuhandeid kuus kokku ajavad. Seadustatud pole seda ala meil võimalik vaid seetõttu, et poliitikud ei söendaks avalikus diskussioonis välja öelda ei seda ega teist. Et kuidas ikka pesionärid ja konservatiivid reageeriks. Ja nii jääbki riigile laekumata kümneid miljoneid maksutulu, ja nii ei suuda me kontrollida haiguste levikut. Ning nagu arvavad mõned eksperdid, nii lagunevad rohkem ka meie pered. Sest praktika on näidanud, et kui anda mehele võimalus käia vahetevahel “lõbutsemas”, siis tuleb ta peaaegu alati koju tagasi. Kui aga taunida kehamüüjatega suhtlemist, siis varem või hiljem leiab ta armukese, kes võib ta pere juurest eemale viia jäädavalt.

Kes neil teemadel aga arutada julgeks? Usun, et mida aeg edasi, seda enam mängib poliitiku ja partei edukuse juures rolli sihtgrupi tundmine ja avameelsus. Kõigile ja alati meeldida püüdes kaob poliitikutel nägu ja rahvas ei tee neil enam mingit vahet. Meil Eestis on see juba ammu juhtunud. Ehk on enim oma nägu olemas Rohelistel, kel on eristuv seisukoht vähemasti energeetika küsimustes ning muus osas üldse puudub. Muidugi on ka Keskerakonnal oma selge nägu, kuid selle artikliga pole mu soovi oma erakonda esile tõsta vaid kogu temaatikat laiemalt vaagida.

Mida siis soovitada? Need erakonnad, keda toetavad pensionärid, peaks seisma oma konservatiivsete positsioonide eest. Need teised aga, keda võiks vabalt toetada nooremad, need peaks ikka ka julgemalt sõna võtma igas küsimuses. Martin Helmegi vanustelt ootaks pensionäride kaardile panustamisest loobumist, on ju ka teisi võimalusi! Ja ma pole ka kindel, kas Martin Helme hiljutine valimiseelne elukoha registreerine Pärnumail on just kõige parem algus suurteks tegudeks, sest ainult Viisitamme ründamisest ei piisa valimiseduks.

Seega, kui küsida: “Kuidas lähendada rahvast ja poliitikuid”, siis ma vastaks: “Poliitikud peavad hakkama julgema võtma tabuteemadel seisukohti ja neist mitte taganema”. Ja julgema ka tunnistada vigu ning olema valmis oma seisukohti korrigeerima. Kui aga küsida nagu Helme: “Kes teeb järgmine kord Tarandit”, siis usun, et hea võimalus oleks neil, kes lubaks kaotada alkoholi nulltolerantsi roolikeerajatele, lubaks seadustada prostitutsiooni ja võib-olla ka lubaks gei abielusid. Kuigi iga selle punkti taha on võimalik luua mõistlik argumentatsioon ja tekitada sisukas ja põnev arutelu, siis Keskerakond järgib siingi eelkõige oma valijate huve!

Kes mu auto ärandas?

2009-07-08T02:34:00.000-07:00

Tänane päev algas kurvalt. Honda CRVd enam koduakna all polnud. Varemgi on minu ja abikaasa Hilvi autodele ligi tikutud, numbrid eest keeratud, kumm tühjaks lastud..aga varastada...seda poleks oodanud.

Hilvil on ergas uni, passib autosid aknast iga öö vähemalt korra. Seega võib üsna kindlalt väita, et kuigi singnalisatsioon oli peal, siis see mängima ei hakanud...professionaalide kätetöö.

Nii mõnigi ootab nüüd, et mis riigisaladust mul autos ka oli. Ei midagi. Ainult tennisevarustus ja hulk häid plaate. Neist on kahju nagu autostki. Õnneks ei jõudnud õhtul ülikondi, mida plaanisin täna keemilisse puhastusse viia, autosse tarida. Õnneks.

Lugesin, et naljahambad juba kirjutavad, et ilmselt kindlustuspettus....oleks siis, oleks lihtsam).Praegu on auto kindlustusväärtus poole madalam kui uue auto hind, seega võitjaid siin mängus pole. Jääb vaid loota, et auto üles leitakse ja see Läti kriminogeenide kaudu juba laia ilma pole rännanud...

Huvitav on seegi, et ilmselt autot juba ammu oodati, sest eelmised ööd olime abikaasaga veetnud Sepa talus Harjumaal ja vaevalt, et keegi teadis, millal oleme Pärnus. Ja nii kui tulime, nii auto ka varastati....Mulle jääb ainult küsimuseks, kellele on vaja Honda CRVsid? Kuidagi kahtlane tundub, et see vargus vaid auto enda pärast toime pandi. Igatahes panen vettpidavate ja autot leida aitavate vihjete eest välja vaevatasu. Palun kirjutage ja andke teada, kui midagi märganud olete. Mart.viisitamm@lv.parnu.ee

Süüdistus käes, mõtlemiseks palju ainest

2009-07-08T01:38:00.000-07:00

Minu vastu alustatud kriminaalasi ei tahtnud algul justkui kuidagi edeneda, kuid sügise lähenedes on uurimisorganid siiski tulemuseni jõudnud: veidi rohkem kui poole aastaga on jõutud süüdistuseni. Millal asi kohtusse jõuab, on aga juba teine teema. Karta on, et mitte enne sügisesi KOV valimisi. Et õiguskaitseorganid sedapuhku pressiteadet üllitanud pole, näen endal lasuvat vastutust süüdistust kommenteerida.

Niisiis süüdistatakse mind kolmes episoodis. Esiteks 2005-2008 Pärnu linna teede- ja tänavate puhastuse hanke suunamises ASile Baltifast.Teiseks Pärnu linna teede-ja tänavate puhatuse hanke taaskordses suunamises Asile Baltifast perioodiks 2008-2011. Ja kolmandaks Spordihalli ehitamisel ärisaladuse teatavakstegemises kolmandale osapoolele. Detailne ja mahukas süüdistuskokkuvõte toob ära ka väidetava altkäemaksu võtmise minu poolt, mille puhul mängus fiktiivsete arvete esitamine ja nende eest tasumine.

Detaile on tõesti palju, lugesin süüdistuskokkuvõtet rahulikult järgimööda ligi 5 tundi. Millised olid emotsioonid? Ütlen ausalt, etkui peategelane poleks ma ise, kes neid sündmusi mäletan, võiks rahulikult kõrvad lonti lasta. Väga hästi järjestatud tegevused ja nende vahele loodud seosed vaheldumisi kindlas kõneviisis arvamuste ja hinnangutega. Et aga ka mina mäletan paljut, mis kirjas, siis julgen öelda, et tegu on huvitava, kuid samas ohtliku tendentsiga uurimises, kus omavahel seotakse inimesed ja sündmused, mille kokkupuutepunktid hoopis teised või teiste eesmärkidega. Küllalt palju on süüdistuses seda, mida ilmselt võib tõlgendada nii või naa. Sõltub kohtust. Või mitmest kohtust.

Nii näiteks on lihtne väita, et üks või teine dokument on seaduse formuleeringu järgi ärisaladus, mida avaldada ei tohtinuks. Samas aga on riigihangete läbiviimine alati seotud riskidega, mille maandamiseks tuleb ühel võiteisel kombel uurida ekspertide seisukohti või edastada konkursil osalejatele seda infot, mida nad paluvad ja mille edastamine pole keelatud.

Kurb on aga lugeda, kuidas Eestis juba mitmendat korda üritatakse inimestele kaela määrida korruptsioonisüüdistust asjades, kus nad tegelikult omakasu saanud pole. Nii tundus mulle ka Villu Reiljani protsessis, sama joon käib läbi ka minu süüdistusest. Siit võib järeldada, et ju siis selline see ongi, see süüdistajate mõttelaad. Kõik inimesed, kes midagi Eestis teevad, tunnevad üksteist, paljud käivad läbi, on varem ärigi teinud. Ja mõistagi on paljudel omad ärihuvid, mida üritatakse peale pressida ka poliitikutele, omavalitsuse juhtidele. Kuid kas asjaolu, et keegi sulle helistab ja midagi palub või ära rääkida püüab, on keelatud? Keelatud peaks olema siiski kellegi huvides tegutsemine linna või riigi huve kahjustades.

Mis on muutunud süüdistuses võrreldes kahtlustusega? Põhiliselt see,et riigihangete menetlusnormide rikkumise eest enam kriminaalkorras karistada ei taheta vaid visatakse see kont, millega sügisel suure lärmiga menetlust alustati, hoopis riigihangete ametile pureda. Kuigi osa materjale on toimikust eraldatud, käsitletakse sama episoodi muid väidetavaid riigihankega seotud rikkumisi nüüd juba vängemate karistusseadustiku paragrahvide valguses. Ja seal seisab, et MartViisitamm on kuritarvitanud rahva usaldust ja võinuks seada ohtu linnahuvid. Õnneks aga kahju linnale sündinud pole, vähemasti pole see otseselt tuletatav. Nii seisab ka prokuratuuri kokkuvõttes.

Kas aga oli soov eelistada “omasid” ja ka “korruptsioonitegu ehk altkäemaks”, nagu väidab keerulisele skeemile viidates prokuratuur, peab andma vastuse kohus. Mina igatahes olen enda eest seismiseks valmis, võtku aega, mis võtab.

Ah jaa, üks on kindel – enam ma piiripealseid või mitmeti tõlgendavaid infovahetusi naljalt ette võtta ei taha. Kui kõige parem moodus töötegemiseks on asjadest mitteteadmine ja värskete mõtete ammutamine väljastpoolt maja on kuritegelik ja kohtuistungit kaasatoov, siis loomulikult teen oma elu kergemaks ja suunan kõik inimesed, kes midagi öelda tahavad, koheselt mõne osakonna juhataja juurde. Vigadest tulebõppida, muidu võid isegi heade kavatsuste puhul lõpetada seal, kus voodit, söögikaussi ja lehkavat auku põrandas eraldab vaid mõnikümmend sentimeetrit tühja hapnikuvaeset õhku.

Läbu vähenemine ei tähenda kultuuri hääbumist

2009-06-09T02:52:00.000-07:00

Taas pikk aeg vaikust siin ajaveebis - eks töö tahab tegemist ja alati ei ole võimalik iganädalaselt uusi postitusi pakkuda. Siiski on üks teema mind häirinud juba niivõrd pikka aega, et mitte ei suuda enam vaikida.

Me räägime Pärnu suvest ja kultuuriüritustest. Kusagilt on pääsenud ringi käima tont, mis kinnitab, et Pärnus suviste kultuuri- ja meelelahutusürituste hulk langeb ja polegi nagu enam midagi teha. Selle tondi lasid kapist välja ilmselt ärimehed, kelle eelmisel aastal toimunud suurüritus oodatust tagasihoidlikuma taseme tõttu rahva külmaks jättis ning sel aastal pole neil enam õnnestunud sponsoreid kaasata. Ma mõtlen konkreetselt suve avaüritust “Tere, Pärnu Suvi”. Et asi ei paistaks ühtede ärimeeste keskne, hakati meenutama ja üldistama, nutulaulu kaasati mitmed traditsioonilised aastate eest toimunud suurüritused, mis tänaseks kahjuks kustunud. Fiestast Watergateni. Meenutagem, et sarnaselt “Tere, Pärnu suvi” suurüritusega läks ka 1996. aastal alguse saanud veefestival Watergate hingusele näiliselt seetõttu, et korraldajad ei suutnud linnaga kokkuleppele jõuda rahastamise osas. Tookordne veefestivali korraldaja soovis mõneaastase tegutsemise järel linnapoolse toetusena juba 400 tuhandet krooni, mis oli ilmselgelt liialt suur soov. Ka tänavuse Pärnu suve avaürituse puhul ületasid toetusesoovid suure kaarega reaalsustaju. Kuid kas on siis tõesti ikka linnavalitsus see, kes kõik head äriideed ja seega suve rikkunud on? Või on äkki küsimus inimeste tüdimuses kulunud formaatidest ning meelelahutusettevõtjate endi väheses innovatiivsuses oma ürituste kaasajastamisel?

Üsna kummastav on lugeda, kuidas mitmed inimesed, nende seas ka poliitik Epp Klooster ja krimireporter Imre Kaas, sama ettemängitud reha otsa on komistanud. Kellel pole infot, neil võibki jääda mulje, et taas kord on Pärnus kõik ära rikutud, isegi suveüritusi enam pole. Miks peaksid aga pärnakad, kellele kohus on mitte Pärnut maha teha, vaid seda pigem promoda, taolist kõlakat levitama? Kas on sellise tegevuse eesmärk tõesti kahjustada Pärnu linnavalitsuse ja siinsete kultuuriringkondade mainet?

Mis on siis tegelikkus Pärnu 2009 suvest? Kui keegi oleks viitsinud huvi tunda Pärnu kultuurikalendri vastu, mida leiab ka Pärnu linna kodulehelt, osaliselt ka Postimees-online lehekülgedelt, siis veenduks ta otse vastupidises - Pärnu tänavune kultuurikalender on rikkalikum ja mitmekesisem kui viimastel aastatel. Pean silmas eelkõige ürituste arvu, mida jagub igasse suvepäeva. Linnapeana tunnen uhkust, et vanade väsinud tegijate kõrvale on vaatamata kriisiajale kerkinud uued ja julged üritajad, kelle ärimudel ei seisne üksnes sponsorite ja maksumaksjate raha ärakasutamises endale piletitulu teenimiseks. Ja on jäänud ka vanu endiselt heas vormis ja terava tajumeelega tegijaid. David Oistrahhi festivali korraldajad näiteks. Neil pole olnud põhjust Pärnust jalga lasta. Miks küll?

On kurb, tõeliselt kurb, kui ajakirjanduse ainus oskus on võimendada alusetut kriitikat. Viimast viljelevad aga need, kelle tegemised on untsu läinud. See on looduslik valik, kus kõigile ei jagu kliente, kus üksnes tugevamad ja läbimõeldumad projektid jäävad ellu. Ja väita, nagu peaks linnavalitsus maksumaksja raha eest kriisiajal võtma läbikukkunud „läbuürituste“ korraldamise enda õlule, saab vaid võhik. Kui ei taha rahvas osta piletit, siis ei taha ka linnavalitsus maksta toetust. Mis ei tähenda, et me poleks valmis üritust toetama mõistliku, kogu eelarvega proportsioonis oleva summaga. Sest ka taolisi üritusi on vahel vaja, kuid mitte iga hinna eest.

Jätkem nukrameelsus ja hüsteeriline kriitika ning nautigem seda rikkust, mida käesoleva aasta Pärnu suvi meile pakub. Asjalik huviline mõistab, et nö. „läbuürituste“ osakaalu vähenemine on toonud peale palju huvitavamaid sündmusi. Kalendriga võite tutvuda siit:

1.- 5. juuni 2009 VI Klaudia Taevi nim. Ooperilauljate Konkurss

VI Klaudia Taevi nimeline Rahvusvaheline Noorte Ooperilauljate Konkurss toimub 1.-5. juuni 2009 ja on PromFesti keskne sündmus. Konkursi žürii tööd on juhtinud sellised ooperimaailma kuulsused nagu Barbara Hendricks, Ileana Cotrubas ja Irina Arhipova, sel aastal on žürii esinaiseks Poola primadonna Teresa Zylis-Gara. Konkursi esimeses voorus osalevad maksimaalselt 30 osavõtjat üle kogu maailma, lõppvooru lubatakse kuni 6 finalisti.

Esmaspäev, 1. juuni
Kell 11.30 Lastepark – Rüütli tn – Kuninga tn Põhikool LASTEKAITSEPÄEV
meeleolukas rongkäik Noorte Puhkpilliorkestriga
kell 12–18 Kuninga Tänava Põhikooli õu VII NOORTE KÄSITÖÖPÄEV. Käsitööliste ja kunstnike töötoad, asfaldijoonistuste tänav, Pärnu Loodusmaja loodusnurk, vanade puhkpillide näitus Jaan Vierteki kollektsioonist, pannkoogikohvik, mustkunstnik, miniloomaaed ja hobuvanker. Esinevad Pärnu Kunstide Maja ja Muusikakooli noored.
kell 19 Endla teater PROMFEST. Jules Massenet' ooper THAIS. Lavastaja Mai Murdmaa

Teisipäev, 2. juuni
kell 12 Endla teater PROMFEST. VI Klaudia Taevi nimeline Rahvusvahelise Ooperilauljate konkursi II voor
kell 17.30 Niidu park tervisejooks ja tervisekäimine (distantsid 500m ja 1500m)
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "Saag 4"

3.-10. juuni 2009
KUNSTIFESTIVAL B3
Selle pealkirja alla on koondatud traditsioonilised suveüritused Pärnu Skulptuuripäevad ja Linnamaalijate Sümpoosion. Kunstifestivalil osalevad Pärnu, Jelgava (Läti) ja Šiauliai (Leedu) kunstnikud. Iga linna kunstnike poolt valmivad installatsioonid Pärnu Keskraamatukogu ees, urbanistlikud maalid Pärnust. Kunstnike Majas ja Kontserdimajas avatakse Pärnu, Jelgava ja Šiauliai kunstnike valiknäitused.

Kolmapäev, 3. juuni
kell 12 Kuninga tänava põhikool PROMFEST. VI Klaudia Taevi nimeline Rahvusvahelise Ooperilauljate konkursi III voor
kell 18 Linnakodaniku Maja MUUSADE PUUDUTUS. Maja täis muusikat
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring
kell 19 Lennuvälja Motopark Kolmapäevakross 2009. Pärnu Motoclub’I lahtised motokrossi karikavõistlused (IV etapp)
kell 19 Rannapark PÄRNULE KÕRGEIMAT HÜVANGUT. Almer Jansu positiivse energia laengu andmine linnale
kell 20 Kuninga tänava põhikool KLAUDIA TAEVI MÄLESTUSÕHTU. Urve Tauts, Helin Kapten, Hans Miilberg, Malle Raid, Peeter Kaljumäe, Varvara Jerilova, Vladislav Horuþenko, Ester ja Johannes Noormägi, Jelena Potðtar ja teised. Õhtu juht Toomas Kuter

04.06 Pärnus
Pärnumaa MV jalgrattaspordis (eraldistart). Korraldab Pärnu Kalevi Spordikool

4.-6. juuni Kuursaal
KUURSAALI SÜNNIPÄEV

Neljapäev, 4. juuni
kell 17 Eliisabeti kirik EESTI LIPU PÄEVA jumalateenistust. Esineb tütarlastekoor Elise
kell 17 Tammiste Orienteerumisneljapäevak. Korraldab OK West
kell 18 Rüütli plats EESTI LIPU PÄEV. Pidulik tseremoonia. Esineb Pärnu Noorte Puhkpilliorkester. Kell 18.30 rongkäik Ranna kõlakoja juurde
kell 19 Pärnu raekoda PROMFEST. Vladimiras Prudnikovase (Leedu) soolokontsert
kell 19 Ranna kõlakoda EESTI LIPU PÄEV. Kontsert

Reede, 5. juuni
kell 14 Port Artur 2 avamispidustused
kell 18 Kunstnike Maja KUNSTIFESTIVAL B3. Pärnu ekspositsiooni avamine
kell 18 Mai keskuse Rockiklubi VABA LAVA Finaal. Auhinnad parimatele bändidele
kell 19 Pärnu kontserdimaja PROMFESTi finaalkontsert. Ooperigala. VI Klaudia Taevi nim. Konkursi finalistid. Autasustamistseremoonia
kell 20 Eliisabeti kirik VII Pärnu Orelifestival Andres Uibo (orel). Kavas Mendelssohn, Händel
kell 21.30 Teatrikohvik ENDLA JAZZKLUBI: Fresh-Groovy-Jazz-Funky Band. Maryn E. Coote (laul), Joel Remmel (klaver), Braz Luiz Lima (kitarr), Heikko Remmel (bass), Marko Naissoo (trummid)
kell 22 Sunset Club GREAT OPENING - Rio De Janeiro Carnival!

6.-7. juuni Pärnu Jahtklubi
1. Pärnumaa Meistrivõistlused lühirajal kiiljahtidele

6. juuni 2009 start Pärnu Jahtklubist
Baltic Open Regatta 2009

Laupäev, 6. juuni
kell 11 Pärnu Vibustaadion Eve Suitsu Memoriaalvõistlus vibulaskmises
kell 11 Pärnu Tennisekeskus Puls Liiga paarismängud
kell 16 Pärnu Keskraamatukogu A. Puðkini 210. sünniaastapäeva tähistamine. Kirjanduslik-poeetiline klubi “Nadeþda”
kell 18 Mai keskuse rockiklubi LAUAJALGPALLI Finaal
kell 19 Pärnu kontserdimaja THE LONDON CHORUS. Kunstiline juht Ronald Corp. Kaastegev Piret Aidulo (orel). Kavas Händel, Purcell, Haydn, Mendelssohn
kell 20 Vallikäär KULDAJA ROCK’N’ROLL. Muusik Seif ja Ultima Thule kontserttuur
kell 22 Sunset Club GREAT OPENING - Rio De Janeiro Carnival!

Pühapäev, 7. juuni
kell 11 Pärnu Tennisekeskus Dunker liiga paarismängud
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA

Teisipäev, 9. juuni
kell 17 Pärnu kontserdimaja KUNSTIFESTIVAL B3. Jelgava ja Ðiauliai kunstnike, linnamaalijate näituste avamine
kell 17.30 Niidu park tervisejooks ja tervisekäimine (distantsid 500m ja 1500m)
kell 17.45 Pärnu Keskraamatukogu ees KUNSTIFESTIVAL B3. Installatsioonide esitlus
kell 18 Pärnu Keskraamatukogu KUNSTIFESTIVAL B3. Videoprogramm
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "Saag 5"

10. juuni - 19. august igal kolmapäeval
Rahvalikud vabaõhukontserdid Lastepargis

Kolmapäev, 10. juuni
kell 18 Lastepark Rahvalik kontsert. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatantsu- ja folkloorirühmad
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring
kell 19 Lennuvälja Motopark Kolmapäevakross 2009. Pärnu Motoclub’I lahtised motokrossi karikavõistlused (V etapp)

Neljapäev, 11. juuni
kell 19 Pärnu kontserdimaja Kammersaal DÉJÀ VU. Anna Põldvee (laul), Kristjan Mazurtšak (saksofon), Joel Remmel (klaver), Ara Yaralyan (kontrabass), Aleksandra Anstal (löökpillid). Kavas Ameerika ja Eesti populaarsed dþässlaulud

Reede, 12. juuni
kell 20 Eliisabeti kirik VII Pärnu Orelifestival Pärnu Muusikakooli oreliõpilased. Kavas Bach, Lemmens, Mendelssohn

13.- 14. juunil Pärnu linnas ja Audru vallas Sassi tallis
Eesti X Linetantsu festival
13nda juuni hommikul tantsukontserdid Rüütli platsil, festival jätkub Pärnumaal Audru vallas Sassi Tallis, kus kell 15 üritatakse moodustada pikimat ühekordset tantsurivi. Õhtul Sassi tallis kontsert, kus peakülalisena astub üles maailma üks hinnatumaid tantsuõpetajaid Maggie Gallagher (Inglismaa). Järgmine päev jätkub festival workshop’idega ning õhtu lõpetab afterparty Pärnu Kuursaalis.

13.-14. juuni 2009
Pärnu Tennisekeskus Eesti noorte GP tennises, P-10 ja T-10

13. juuni 2009 Pärnu lahel
Sorgu Regatt

13. juuni Pärnus
Pärnumaa MV jalgrattaspordis (grupisõit)

Laupäev, 13. juuni
kell 10 Rüütli plats EESTI X LINETANTSU FESTIVAL. I tantsukontsert
kell 10 Rüütli plats EESTI X LINETANTSU FESTIVAL. II tantsukontsert
kell 18 Pärnu kontserdimaja SANKT-PETERBURI MUUSIKALISE KOMÖÖDIATEATRI SOLISTIDE KONTSERT. Kontsetmeister Larisa Gabitova, õhtut juhib Toomas Kuter
kell 21.30 Pärnu kontserdimaja SANKT-PETERBURI MUUSIKALISE KOMÖÖDIATEATRI SOLISTIDE KONTSERT. Kontsetmeister Larisa Gabitova, õhtut juhib Toomas Kuter
kell 21 Vallikäär NOORED ON HUKAS. Tanel Padar & The Sun ning Singer Vinger
kell 22 Sunset Club Warmduscher Foam Party ehk Vahupidu

14. juuni Reius
Pärnumaa MV ratsutamise takistussõidus

Pühapäev, 14. juuni
kell 12 Leinapark LEINAPÄEV. Küüditamise mälestushetk Leinapargis
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA
kell 18 Kuursaal EESTI X LINETANTSU FESTIVAL. Juubelifestivali afterparty

15.-17. juuni 2009
Pärnu Tennisekeskus Eesti noorte GP tennises, P-12 ja T-12

15. - 19. juuni kell 10-16 Pärnu Vabahariduskeskus (Pühavaimu tn 26)
MUUSIKANÄDAL. Vabahariduskeskuse Suveakadeemia teemanädal kooliõpilastele

Teisipäev, 16. juuni
kell 17.30 Pärnu rand tervisejooks ja tervisekäimine (distantsid 600m ja 3000m)
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "Mägedel on silmad 1"

Kolmapäev, 17. juuni
kell 18 Lastepark Rahvalik kontsert. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatantsu- ja folkloorirühmad
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring
kell 19 Lennuvälja Motopark Kolmapäevakross 2009. Pärnu Motoclub’I lahtised motokrossi karikavõistlused (VI etapp)

Neljapäev, 18. juuni
kell 19 Issandamuutmise Apostlik-Õigeusu kirik KASAKATE MÜÜT. Kasakate ansambel "Kuban"

19.-20.06 Audru ringrada
Eesti, Balti MV, ringrajasõidus. Korraldab MTÜ Erki Sport

19. juuni Pärnu
Pärnumaa MV jalgrattaspordis (paarissõit) Korraldab Pärnu Kalevi Spordikool

Reede, 19. juuni
kell 19 Ammende Villa RANAS TANGO. Leandro Schnaider (bandoneón), Pablo Schiaffino (klaver, Argentiina), Kaja ja Martin Keil (tants, Eesti/Saksamaa)
kell ? Kuursaal Raadio Elmari ja Kuursaali SUVEPIDU. Esineb Smilers
kell 18 Raehoovis ROCKKONTSERT
kell 20 Eliisabeti kirik VII Pärnu Orelifestival Gustav-Leo Kivirand ja Denis Kasparovitch (orel). Kavas Buxtehude, Bach, Mendelssohn, Franck
kell 21.30 Teatrikohvik ENDLA JAZZKLUBI: Sume bossa-nova otse Brasiiliast! Denise Fontoura (laul), Jei Virunurm (kitarr), Eduard Akulin (tromboon, löökpillid), Peedu Kass (bass)
kell 22 Ammende Villa Milonga

20.-21. juuni 2009
Pärnu Tennisekeskus Eesti Meeste Liigatennis, III liiga

Laupäev, 20. juuni
kell 11 Pärnu rand Rannavõrkpalli turniir
kell 21 Vallikäär JAANIPÄEVAKS KÕRGEKS KASVAB ROHI. Ansambli FIX kontserttuur. Birgit Õigemeel ja Tõrva neidudekoor ning Margus Vaher saateansambliga

21.06 Audru ringrada
Pärnumaa MV superkrossi VIII etapp, ringrada. Korraldab MTÜ Erki Sport

Pühapäev, 21. juuni
kell 11 Pärnu rand Rannavõrkpalli turniir
kell 12 Munamäe park LINNASEIKLUS. Orienteerumismäng peredele
kell 12 Pärnu Raekoda ILUS ON MAA MIDA ARMASTAN. Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse Meeskoori aastapäevakontsert. Kaastegevad poistekoor KA-O-KA ja naisansambel Kadri. Eesti noorsooorganisatsioonide rajaja Elmar Veetamme sünniaastapäeva tähistamine.
kell 16.30 Pärnu rand SUVE ALGUS. Lipu heiskamine rannas
kell 17 Kalevi Staadion Eesti MV I Liiga mäng jalgpallis. Pärnu JK Vaprus vs Kiviõli Tamme Auto
kell 17 Ammende Villa aed SUVE AVAKONTSERT. Pärnu Linnaorkester, dirigent Jüri Alperten. Kavas Mendelssohn, Eller, Brahms, Tubin jpm
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA

Esmaspäev, 22. juuni
kell 18 Niidu park NIIDU AASA JAANITULI. Rahvalikul peol osaleb paarkümmend kollektiivi üle 200 taidlejaga. Külalisena Kuldne trio. Tantsumuusikat ansabmlitelst Tõmba-Jüri ja Külapillimehed. Rahvalikud mängud, võistlused. Avatud Metsakohvik kõige vajalikuga
kell 20 Raeküla Rand RAEKÜLA JAANITULI. Isetegevusprogramm, rahvalikud mängud, tantsud

Teisipäev, 23. juuni
kell 10 Alevi kalmistu VÕIDUPÜHA. Pärgade asetamine Vabadussõjas langenute ausambale
kell 15 Elulusti aed (Rääma 40b) Jaaniku pidu eakatele
kell 18 Reiu puhkekeskus JAANITULI. Lastele atraktsioonid ja mängud, tantsuks ansambel ja DJ, tule- ja veeetendus koos ilutulestikuga
kell 19 Nooruse Maja suveaed JAANITULI. Tantsuks ans. Piccolo Folk
kell 22 Sunset Club Jaanipäev Sunsetis

24.06 – 19.07.2009 Port Artur 2 ees
TSIRKUSE TUUR 2009
Etendused K-R kell 16.00 ja 19.00, L-P kell 13.00 ja kell 16.00

Kolmapäev, 24. juuni
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring

25.-28. juuni Pärnu staadionitel
Pärnu Summer Cup 2009
Noorte jalgpallifestival
Väiksest lastejalgpalliturniirist välja kasvanud Baltimaade suurim suvine noorte jalgpallifestival, millest võtab osa tuhandeid noori jalgpallureid erinevatest riikidest. Korraldab Jalgpalliklubi Vaprus

Neljapäev, 25. juuni
kell 20 Ammende Aia Suvemuusika Kadri Voorand kvartett

26.-28. juuni 2009 Pärnu kesklinn ja Vallikääru aas
Pärnu Hansapäevad
Läänemere-äärset Pärnut võib pidada ka Põhjala pärliks. See on linn, mis peagi tähistab 760 aasta möödumist oma esmamainimisest. Linna esimene õitsenguperiood jääb 14.–15. sajandisse, kui oldi Hansa Liidu liige ja oluline kaubasadam. Suur kultuurifestival toimub aastal 2010 – nimelt on 30. Rahvusvahelised Hansapäevad Pärnu linna korraldada. Kokku tulevad 150 hansalinna esindused kõikjalt Euroopast. Aga nagu igal suvel, nii ka 2009. aastal toimuvad kohalikud Pärnu Hansapäevad paljude kontserdi, tantsu- ja teatrietendustega. Aset leiab omapärane keskaja turg, kus sajad käsitöölised tulevad kohapeale kaupa valmistama ja müüma. Osa saab võtta ka õpikodadest.

26.-19. juuni 2009
Eesti kunstiklubide kokkutulek. Kunstilaat
Pärnu Hansapäevade raames toimub Eesti kunstiklubide kokkutulek, mille raames korraldatakse ühine kunstilaat. Osalejaid on erinevatest Eesti linnadest, samuti Pärnu sõpruslinnadest.

26.-28. juuni 2009 Pärnu Tennisekeskus
BMW Cup tennises

26. juuni - 5. juuli Pärnu Perona Bowling
Pärnu Open bowlingus

26.-27. juuni 2009
Rahvusvaheline VANADE AUTODE KOKKUTULEK
Start Kindral J.Laidoneri memioraalile 26. juunil kell 11 Viimsist Tallinnas: TÄHESÕIT TALLINN-PÄRNU marsruudil Viimsi – Rocca-al-Mare – Keila – Laitserallipark – Lihula mõis – Pärnu Kalevi staadioni harjutusväljak. 27. juunil kell 10 – 11 autode paraad kesklinnas ja alates kell 12 Kalevi staadioni harjutusväljakul Vanade Autode Näitus. Rahvuslik kultuuriprogramm, päeva juht Lauri-Kare Laos. Pilet täiskasvanutele 25.-, perepilet 50.-

Reede, 26. juuni
kell 11 Pärnu rand Rannavõrkpalli turniir
kell 15 Vallikääru aas HANSAPÄEVAD 2009. Avamistseremoonia
kell 18 Munamäe park HANSAPÄEVAD 2009. Viljandi Nukuteatri etendus lastele
kell 20 Jahtklubi VLÜ 20. Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing
kell 20 Jazz Café terrassikontsert. Aleksandra Anstal Trio (Eesti-Itaalia): Giuseppe De Gregorio (elektriklaver), Ara Yaralyan (kontrabass), Aleksandra Anstal (trummid, perkussioon)
kell 20 Teatrihoov HIRM JA ARM VANAS TALLINNAS
kell 20 Eliisabeti kirik VII Pärnu Orelifestival Rita Naaber (orel). Kavas Bach, Franck, Süda
kell 21.30 Teatrikohvik ENDLA JAZZKLUBI: Hansapäevade eri! Tõnu Naissoo Quintet. Tõnu Naissoo (klahvpillid), Reelika Ranik (laul), Danel Aljo (saksofonid), Taavo Remmel (kontrabass), Ahto Abner (trummid)
kell 22 Ammende Villa ÖÖSALONG. Licentia Poeticus
kell 22 Kuursaal Ansambel Tuulelõõtsutajad
kell 22.30 Tallinna väravate juurest HANSAPÄEVAD 2009. Keskaegne jalutuskäik koos laulu ja näitemänguga

27. juuni 2009
TuleTulemine
Laulu-ja tantsupeo tule ühendamise tseremoonia Pärnus
2.-5. juulini toimub Tallinnas XXV Laulupidu ja XVIII Tantsupidu, mis pealkirjastatud "Üheshingamine". Tartus süüdatud laulupeotuli ja Kihnus süüdatud tantsupeotuli pannakse Pärnus toimuval tseremoonial kokku, ning saadetakse siit teele Kuressaare poole. Kell 19.30 leiab XXV Laulupeo tule ja XVIII Tantsupeo tule ühte loitsimine Pärnu jõel, sellele järgneb simman Pärnu Jahtklubis

Laupäev, 27. juuni
kell 9 – 18 Raeküla Staadion PÄRNU RAHVUSVAHELINE KOERTENÄITUS
kell 9.30 – 11 Pärnu kesklinn VANADE AUTODE KOKKUTULEK. Paraadsõit marsruudil Kalevi staadioni harjutusväljak – Tammsaare pst. – Riia mnt – Pikk tn – Akadeemia tn – Ringi tn – Mere pst – Kalevi pst
kell 10 kesklinn VANADE AUTODE KOKKUTULEK. Autode paraad kesklinnas marsruudil Kalevi Staadioni harjutusväljak – Tammsaare pst – Riia mnt – Pikk tn –Akadeemia tn – Ringi tn – Mere pst – Kalevi Staadioni harjutusväljak
kell 11 Pärnu rand Rannavõrkpalli turniir
kell 12 Jakobsoni park Kunstipargi avamine
kell 12 Kalevi staadioni harjutusväljak VANADE AUTODE KOKKUTULEK. Retroautode näitus. Alates kell 12 igal täistunnil rahvalik esinejateprogramm. Päeva juht Lauri-Kare Laos.
kell 13 Vallikääru aas HANSAPÄEVAD 2009. Rüütliturniir
kell 17 Koidula park TuleTulemine 2009: Pärnu kooride kontsert. M.Lüdigi nim Meeskoor, Segakoor Endla, Pärnu Kammerkoor, Segakoor Kungla, Pärnu Noortekoor, Audru valla segakoor, Naiskoor Linda, Naiskoor Leelo, Neidudekoor Argentum Vox, Naiskoor Kanarbik. Kontserdi kunstiline juht Toomas Voll.
kell 18 Pärnu rand Zen Karate Suvekool
kell 18 Koidula park – Vallikääru aas – kesklinna sadam HANSAPÄEVAD 2009 ja TuleTulemine 2009. Rongkäik
kell 19 Sadama akvatoorium, kesklinna sadamakai ja jahtklubi TuleTulemine 2009: Laulu- ja tantsupeo tuleühendamise tseremoonia.
kell 22 Kuursaal Ansambel Pärnu Poisid ja Audru Jõelaevanduse Punt
kell 22.30 Tallinna väravate juurest HANSAPÄEVAD 2009. Keskaegne jalutuskäik koos laulu ja näitemänguga

28. juuni - 16. august 2009
Raepromenaad 2009
Igasuvine kontserdisari kutsub taas linnakodanikke ja külalisi suvistel pühapäevaõhtutel Raehoovi nautima imelist helikunsti Eesti parimate muusikute esituses.

Pühapäev, 28. juuni
kell 15 Tallinna väravate juures HANSAPÄEVAD 2009. Lõputseremoonia
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA
kell 20 Raehoov RAEPROMENAAD 2009. Kristo Käo ja Maria Rääk (tants)

Esmaspäev, 29. juuni
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannavõrkpalli turniir

Teisipäev, 30. juuni
kell 17.30 Pärnu rand MEREMIILI JOOKS (distantsid 926m ja 1852m)
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannajalgpalli turniir A&A Kinnisvara karikale
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "Mägedel on silmad 2"

JUULI

Linnagalerii
01.07 - 02.08 Autoriplakatite näitus

Kunstnike Maja galerii
kuni 5.07 B3
alates 8.07 Lea Tomson maalid

Punase Torni galerii
kuni 10.07 Luule Luuse maalinäitus11.- 31.07 Pärnu Slaavi kultuuriühingu Jaroslavna pärlipunujate ehted

Teatrigalerii
3.07 - 2.08. ÄÄR. Tarmo Roosimöldri maalid ja graafika

Teatrikohvik
3.07 – 2.08. VAGUN NR 28. Piret Vapajeva graafikanäitus
25.08 - 29.09. SIIS KUI VEEL HELIDEL JA VÄRVIDEL VARJUD OLID. Heiko Kivila graafikanäitus

Kolmapäev, 1. juuli
kell 18 Lastepark Rahvalik kontsert. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatantsu- ja folkloorirühmad
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring
kell 19 Lennuvälja Motopark Kolmapäevakross 2009. Pärnu Motoclub’I lahtised motokrossi karikavõistlused (VII etapp)

Neljapäev, 2. juuli
kell 17 Raeküla mets Orienteerumisneljapäevak. Korraldab OK West
kell 18 Koidula park Vabaõhukontsert
kell 19 Pärnu kontserdimaja Kammersaal MUSICA BRASILEIRA. Daniel Marques (kitarr, Brasiilia), Sergio Krakowski (löökpillid, Brasiilia). Kaastegev Ele Raik (vokaal, Eesti)
kell 20 Ammende Aia Suvemuusika Ansambel Ajavares

03.-05.07 Pärnu
Püha Loomaaia Veteranide Velotuur. Korraldab SK Püha Loomaaed

3. juuli – 2. august Endla teater
Endla teatri suvehooaeg
Endla teatri suvehooaeg möödub selgi aastal teatrimaja kaitsvate seinte vahel ja publiku ette tuuakse Frederick Knotti kirjutatud psühholoogiline triller. Suvehooaega alustab Endla 3. juulil, kui esietendub Frederick Knotti "Pimedusega löödud", lavastajaks Tiit Palu. Lisaks sellele on suvehooaja mängukavas kogu täiskasvanutele mõeldud repertuaar, etendusi saab vaadata Endla teatri suures saalis ja Küünis kuni 2. augustini.

Reede, 3. juuli
kell 19 Endla teater Frederick Knott. PIMEDUSEGA LÖÖDUD. Psühholoogiline triller. Lavastaja Tiit Palu (esietendus)
kell 20 Eliisabeti kirik VII Pärnu Orelifestival Jaanus Torrim (orel). Kavas Bach, Franck
kell 20 Jazz Café Fresh-Groovy-Jazz-Funky Bänd. Marju Marynel Kuut (vokaal), Joel Remmel (klahvpillid), Heiko remmel (bass)
kell 21.30 Teatrikohvik ENDLA JAZZKLUBI
kell 22 Sunset Club Bacardi Feeling B-Live 2009

4.- 5. juuli 2009 Pärnu laht
Pärnumaa Meistivõistlused Q, Radial, 4,7, Finn

Laupäev, 4. juuli
kell 11 Pärnu Tennisekeskus GLOBE CUP tennises
kell 11 Pärnu Vibustaadion Pärnumaa Meistrivõistlused vibulaskmises ja viie riigi sõpruskohtumine
kell 19 Endla teater Frederick Knott. PIMEDUSEGA LÖÖDUD. Psühholoogiline triller. Lavastaja Tiit Palu
kell 19 Endla teatri Küün Urmas Vadi BALLETTMEISTER. Pseudoajalooline põnevuslugu. Lavastaja Andres Noormets
kell 22 Sunset Club Bacardi Feeling B-Live 2009

5.- 26. juuli 2009
XXIII Pärnu Filmifestival
23ndat korda toimuv festival on Eesti üks vanemaid rahvusvahelisi festivale. Traditsiooniliselt on peateemaks põlisrahvaste ja nende kultuuride ellujäämine. Festivali ajal linastuvad poolteistsada dokumentaalfilmi erinevates saalides, paralleelselt toimuvad filmi- ja videokunsti meistriklassid. Seitset huvitavamat koguperefilmi näidatakse festivali ajal ka Eesti Televisiooni programmis, ning televaatail on võimalus valida Eesti Rahva Auhinna vääriline film.

Pühapäev, 5. juuli
kell ? Uue Kunsti Muuseum XXIII PÄRNU FILMIFESTIVAL. Avatseremoonia
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA
kell 19 Endla teater Andrzej Saramonowicz. TESTOSTEROON. Hormonaalne komöödia.
Lavastaja Enn Keerd
kell 20 Raehoov RAEPROMENAAD 2009. Duo Bucca: Külli Lambertsen (fagott, Eesti-Taani), Primoz Kranjc (akordion, Sloveenia)

7.-10. juuli 2009 Pärnu Tennisekeskus
Võistkondlik VW CUP tennises

Esmaspäev, 6. juuli
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannavõrkpalli turniir

Teisipäev, 7. juuli
kell 12 Kuursaali ees LASTETEISIPÄEV
kell 17.30 Pärnu rand tervisejooks ja tervisekäimine (distantsid 600m ja 3000m)
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannajalgpalli turniir A&A Kinnisvara karikale
kell 18 Vallikäär ÜRGTUUR 2009
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "Lõpupidu"

Kolmapäev, 8. juuli
kell 18 Lastepark Rahvalik kontsert. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatantsu- ja folkloorirühmad
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring. Watergate’i proloog
kell 19 Endla teatri Küün Shelagh Stephenson. VEE MÄLU. Tragikomöödia. Lavastaja Madis Kalmet
kell 20 Raehoov Akordioniorkester “Tremolo”. Dirigendid Venda Tamman ja Valdo Värk

9.-11. juuli 2009
12. Watergate regatt

Neljapäev, 9. juuli
kell 18 Koidula park Vabaõhukontsert
kell 19 Endla teatri Küün Karl Ristikivi. HINGEDE ÖÖ. Rännak kahes vaatuses. Lavastaja Margus Kasterpalu
kell 20 Ammende Aia Suvemuusika TULJAK Jaak Sooäär, Tanel Ruben, Raul Vaigla. Jazzseaded Miina Härma tuntud koorilauludest

10. - 11. juuli 2009 Pärnu kontserdimaja
7. Pärnu Ooperipäevad

Igal aastal on Pärnus võõrustatud üht suurt euroopa ooperiteatrit. Möödunud aastal oli selleks K.S.Stanislavski ja V.I.Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Akadeemiline Muusikateater. Tänavuse festivali külalisteatriks on Leedu Rahvuslik Ooperi- ja Balletiteater. Ooperipäevade etenduseks on G. Verdi „Aida“ ja galakontsert saksa ooperimuusikast

10.-12. juuli 2009 Vallikääru aas
Eesti EKB Koguduste Liidu suvefestival USU VÕI ISE

www.ekklesia.ee

10.-12. juuli Audru ringrada
Eesti, Balti ja Põhjamaade MV ringrajasõidus. Korraldab Eesti Autospordi Liit

Reede, 10. juuli
kell 18 Vallikääru aas EKB Koguduste Liidu suvefestivali avateenistus. Esineb gospelkoor Living Stone
kell 19 Endla teater RAIMONDS. Muusikaline lavastus. Autor ja lavastaja Tiit Palu
kell 19 Pärnu kontserdimaja PÄRNU OOPERIPÄEVAD: G. Verdi AIDA. Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri solistid, ooperikoor ja sümfooniaorkester
kell 20 Jazz Café terrassikontsert. Julia Anstal (flööt, laul), Merje Kägu (kitarr, laul), Aleksandra Anstal (trummid, löökpillid, laul)
kell 20 Eliisabeti kirik VII Pärnu Orelifestival. Ines Maidre (orel). Kavas Bach, Mendelssohn, Bovet, Guilmant
11. - 12. juuli 2009
VI Vabariiklik Külapillimeeste kokkutulek MÄNGIME-LAULAME KOOS
4. vabariiklik külapillimeeste suvine kokkutulek toob Pärnusse kokku sadakond pillimeest üle Eesti ja kaugemaltki. See on suur suvine pidu kõigile harrastuspillimeestele, kes mängivad rahvapille ja armastavad rahvamuusikat. Kokkutuleku raames toimuvad ühiskontserdid, pillinäitus ja õhtune simman.

11.-18. juuli
Muhu Väina regatt. Start Pärnu Jahtklubist. Korraldavad Pärnu Jahtklubi, EJL, Kalev Jahtklubi

11. juuli 2009 Pärnu Rannapark
India Kultuuri Festival 2009
Päeval on avatud „india küla“, kus tutvustatakse erinevaid india kultuuri aspekte – maalikunsti, kirjandust, filosoofiat, religiooni, kokakunsti jpm. Avatud on idamaine turg temaatilise atribuutikaga. Kõlab india muusika ja toimuvad tantsuetendused

Laupäev, 11. juuli
kell ? Uue Kunsti Muuseum XXIII PÄRNU FILMIFESTIVAL. Auhindamistseremoonia
kell 11 Pärnu rand Rannavõrkpalli turniir
kell 11 Sõudeklubi Pärnu Pärnumaa rahvatriatlon. Ujumine + rattasõit + jooksmine. Korraldab spordiklubi Raudmees
kell 16 Nooruse Maja hoovis VI Vabariikliku Külapillimeeste kokkutuleku kontsert
kell 17 Lennuvälja Motopark Pärnu Kuningas 2009. Motokross. Korraldab Pärnu Motoclub
kell 19 Vallikääru aas EKB Koguduste Liidu suvefestivali merelaulude õhtu. Ansamblid Karmoska, Valge Vene ja Robirohi
kell 19 Endla teater Luigi Lunari. KOLMEKESI KAHEVAHEL. Komöödia. Lavastaja Tiit Palu
kell 19 Endla teatri Küün Tom Stoppard. ROCK 'N' ROLL. Lugu vabadusest ja rokkmuusikast
kell 19 Pärnu kontserdimaja PÄRNU OOPERIPÄEVAD: Ooperigala saksa köögiga. Leedu Rahvuslik Ooperi- Ja Balletiteater. Kavas saksa ooperihitid ja maailma ooperiklassika
kell 19 Nooruse Majas VI Vabariikliku Külapillimeeste kokkutuleku simman

12.-26. juuli 2009
David Oistrahhi Festival
See eesti kesksemaid muusikasündmuseid sai alguse juba 1970ndate algul, mil suviti Pärnus puhanud maailmakuulus viiuldaja David Oistrahh kutsus siia ka oma headest muusikutest sõpru ja õpilasi, et koos musitseerida ja kogemusi vahetada. Alates aastast 1978 ongi need muusikapidustused seotud David Oistrahhi nimega, ning kestnud vaheaegadega tänaseni. Festivalikorraldajate soov on hoida Pärnus elus kunagi Oistrahhi poolt loodud vaimsust: tuua siia parimaid muusikuid ja põnevat muusikat, sh. uudisloomingut.

12. juuli - 8. august 2009 Pärnu Vanalinna Õu
SUVEAARIA 2009
Pärnu Ooperi SUVEAARIA 2009 on kaleidoskoopiline kogum kõlasid, värve, lõhnu, liikumisi, sõnu, kujundeid ja valemeid, millest moodustuvad uued struktuurid ja narratiivid. Pärnu Vanalinna õue (Nikolai 26) müüride vahel leiavad aset kimp eriilmelisi etendusi, algusajaks poolteist tundi enne südaööd

Pühapäev, 12. juuli
kell 11 Pärnu rand Rannavõrkpalli turniir
kell 11.30 Lastepargis VI Vabariikliku Külapillimeeste kokkutuleku vabaõhukontsert
kell 13 Kuursaali kõlakoda? VI Vabariikliku Külapillimeeste kokkutuleku vabaõhukontsert
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA
kell 19 Endla teater Frederick Knott. PIMEDUSEGA LÖÖDUD. Psühholoogiline triller. Lavastaja Tiit Palu
kell 20 Pärnu Kontserdimaja DAVID OISTRAHHI FESTIVAL. Genevieve Lacey (plokkflööt, Austraalia), Ines Maidre (orel), Allar Kaasik (tðello), Festivali Kammerorkester, Risto Joost (dirigent). Kavas Tüür, Vivaldi, Ellerhein-Metsala
kell 20 Raehoov RAEPROMENAAD 2009. ÜHE SUVE MUINASLOOD. Pärnu noored muusikud - Endla Murdi, Anne Uusna ja Toomas Volli solistid. Saatebänd koosseisus Hain Hõlpus (klaver), Merje Kägu (kitarr), Toomas Aron (bass), Olav Kund (trummid)
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA.Valgus ja vari

13. - 17. juuli 2009 Nooruse Maja
Käsitöö- ja kunstiõpetuse suvekursus

13. - 28. juuli 2009 Raeküla Vanakooli Keskus
E, T kell 19 Argentina tango kursus algajatele
juhendajad Kaja Kirillova Keil & Martin Keil (Saksamaa)

Esmaspäev, 13. juuli
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannavõrkpalli turniir

Teisipäev, 14. juuli
kell 12 Kuursaali ees LASTETEISIPÄEV
kell 17.30 Pärnu rand tervisejooks ja tervisekäimine (distantsid 600m ja 3000m)
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannajalgpalli turniir A&A Kinnisvara karikale
kell 20 Pärnu Kontserdimaja DAVID OISTRAHHI FESTIVAL. Mustlasorkester Gypsy Devils (Slovakkia)
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Hullumissteene kvaliteetooperitest
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "13. reede"

Kolmapäev, 15. juuli
kell 18 Lastepark Rahvalik kontsert. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatantsu- ja folkloorirühmad
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring
kell 20 Pärnu Kontserdimaja DAVID OISTRAHHI FESTIVAL. Antti Siirala (klaver, Soome), Riia Kammerorkester (Läti), dirigent Kiyotaka Teraoka (Jaapan). Kavas Beethoven, Liszt, Grigorjeva, Haydn
kell 19 Endla teatri Küün August Gailit. KARGE MERI. Lugu hülgeküttide elust. Lavastaja Margus Kasterpalu

16. - 20. juuli 2009
VIII rahvusvaheline niplispitsi näitus-seminar
Seminari eesmärgiks on niplispitsi tegemise oskuste täiendamine, edasiarendamine ning propageerimine. Traditsiooniliselt on tavaks olnud eri aastatel süvendatult õppida mõnd kindlat niplispitsi tehnikat. 2008. aastal oli selleks Soome vabakäepits, 2009. aastal on plaanis õppida Vologda (Venemaa) pitsi. Viiakse läbi meistriklass, õpetajaiks rahvusvaheliselt tunnustatud pitsimeistrid. Seminariga kaasneva näituse konkursiteemaks on 2009. aastal „Pitsiline põll“.

Neljapäev, 16. juuli
kell 18 Koidula park Vabaõhukontsert
kell 19 Endla teatri Küün Éric-Emmanuel Schmitt. TUNNETE TEKTOONIKA. Armastuslugu. Lavastaja Enn Keerd
kell 22 Ammende Aia Suvemuusika eriüritus SAKSOFONIDE ÖÖ. Raivo Tafenau ja Villu Veski
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Hullumisstseene kvaliteetooperitest

Reede, 17. juuli
kell 19 Endla teater Frederick Knott. PIMEDUSEGA LÖÖDUD. Psühholoogiline triller. Lavastaja Tiit Palu
kell 19 Endla teatri Küün Urmas Vadi BALLETTMEISTER. Pseudoajalooline põnevuslugu. Lavastaja Andres Noormets
kell 20 Pärnu kontserdimaja VENE SARVEKAPELL. Kunstiline juht ja peadirigent Sergei Poljanichko
kell 20 Jazz Café terrassikontsert. Ivi Rausi (vokaal) ja Iljo Toming (kitarr)
kell 20 Eliisabeti kirik VII Pärnu Orelifestival. Aaro Tetsmann (orel). Kavas Bach, Mendelssohn
kell 21.30 Teatrikohvik ENDLA JAZZKLUBI
kell 21 Vallikäär Ansambel Defrage

18.-19. juuli 2009 Pärnu Tennisekeskus
Eesti Meeste Liigatennis, II liiga

18. juuli Ranna Kõlakojas
Muusikafestival KUMMARDUS VALGRELE
David Oistrahhi Festival

"Kummardus Valgrele" - suvine kontsert Pärnus on kummarduseks nii Eesti legendaarsele ja armastatud heliloojale kui ka kaunile suvituslinnale endale.

Laupäev, 18. juuli
kell 11 Pärnu Vibustaadion Eesti Noorte Meistrivõistlused vibulaskmises
kell 11 Pärnu rand Rannavõrkpalli turniir
kell 12 Kuninga tn Põhikool VIII Rahvusvahelise Niplispitsi Näituse avamine
kell 19 Kunstnike Maja hoov Jasper Zoova multimeediaetendus REIS MA EI TEA KUHU
kell 19 Endla teatri Küün Martin Algus. JANU. Draama. Lavastaja Andres Noormets
kell 19 Endla teater Doug Wright. MA OLEN ISEENDA NAINE. Draama. Lavastaja Tiit Palu
kell 20 Pärnu Kontserdimaja DAVID OISTRAHHI FESTIVAL. Ooperigala
kell 20 Vallikäär ILUS MAA. Rein Rannap
kell 22 Frens Café Hip-Hop’i pidu
kell 22 Sunset Club Warmduscher Foam Party ehk Vahupidu
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Hullumisstseene kvaliteetooperitest. Pärnu Ooper

Pühapäev, 19. juuli
kell 11 Pärnu rand Rannavõrkpalli turniir
kell 12 Kuninga tn Põhikool VIII Rahvusvahelise Niplispitsi Näitus. Loeng “Pits ja keraamika”
kell 17 Kalevi Staadion Eesti MV I Liiga mäng jalgpallis. Pärnu JK Vaprus vs Rakvere FC Flora
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA
kell 17 Kuninga tn Põhikool VIII Rahvusvahelise Niplispitsi Näituse lõpetamine. Võitjate autasustamine.
kell 19 Kunstnike Maja hoov Jasper Zoova multimeediaetendus REIS MA EI TEA KUHU
kell 19 Endla teater Nikolai Gogol. REVIDENT. Komöödia. Lavastaja Tiit Palu
kell 20 Vallikäär KIHNU VIRVE SUVETUUR. Järsumäe Pereansambel ja Olavi Kõrre, Audru Jõelaevanduse Punt, Zetod, Untsakad
kell 20 Raehoov RAEPROMENAAD 2009. Pärnu Linnaorkester, dirigent Jüri Alperten
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Valgus ja vari

20. - 24. juuli kell 10-16 Pühavaimu tn 26
KUNSTINÄDAL. Pärnu Vabahariduskeskuse suveakadeemia teemanädal kooliõpilastele

Esmaspäev, 20. juuli
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannavõrkpalli turniir

Teisipäev, 21. juuli
kell 12 Kuursaali ees LASTETEISIPÄEV
kell 17.30 Pärnu rand tervisejooks ja tervisekäimine (distantsid 600m ja 3000m)
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannajalgpalli turniir A&A Kinnisvara karikale
kell 20 Pärnu Kontserdimaja DAVID OISTRAHHI FESTIVAL. Allar Kaasik (tšello), Ieva Parsha (mezzosopran, Läti), Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi (USA/Eesti). Kavas Larrson, Pärt, Kalniñsh
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Mudamuusikateraapia laboratoorium
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "Lõpp-punkt 3"

Kolmapäev, 22. juuli
kell 18 Lastepark Rahvalik kontsert. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatantsu- ja folkloorirühmad
kell 18 Punase Torni hoov Siberi muusik Diorisiy
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring
kell 19 Lennuvälja Motopark Kolmapäevakross 2009. Pärnu Motoclub’i lahtised motokrossi karikavõistlused (VIII etapp)
kell 19 Endla teatri Küün Karl Ristikivi HINGEDE ÖÖ. Rännak kahes vaatuses. Lavastaja Margus Kasterpalu
kell 20 Ammende Villa EI SAA MITTE VAIKI OLLA. Bonzo isamaaliste laulude kontsert

Neljapäev, 23. juuli
kell 18 Koidula park Vabaõhukontsert
kell 19 Endla teatri Küün August Gailit. KARGE MERI. Lugu hülgeküttide elust. Lavastaja Margus Kasterpalu
kell 20 Ammende Aia Suvemuusika Baltic Jazztrio
kell 20 Eliisabeti kirik DAVID OISTRAHHI FESTIVAL. Allar Kaasik (tðello) ja segakoor Latvija (Läti). Kavas Kõrvits, Ðtðedrin
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Mudamuusikateraapia laboratoorium. Pärnu Ooper

24.-26. juuli Pärnu jõel
Pärnumaa MV aerutamises. Korraldavad Pärnu Kalevi Aerutajate klubi ja Pärnumaa Spordiliit

Reede, 24. juuli
kell 19 Endla teater Nikolai Gogol. REVIDENT. Komöödia. Lavastaja Tiit Palu
kell 20 Pärnu kontserdimaja Kammersaal ÕHTU ILU. Tuule Kann (kannel, vokaal) Jaak Sooäär (kitarr, live-elektroonika)
kell 20 Jazz Café terrassikontsert. Veiko Rea (akordion) ja Indrek Palu (viiul)
kell 20 Eliisabeti kirik VII Pärnu Orelifestival. Hille Poroson (orel). Kavas Buxtehude, Pärt, Franck
kell 22 Sunset Club SKY Plus Sunsetis ja Pärnus!

25.-26. juuli 2009 Pärnu Tennisekeskus
Dunker & Puls Liiga üksikmängud

25.-26.07 Pärnu jõgi
Pärnu linna ja maakonna MV sõudmises. Korraldab Sõudeklubi „Pärnu“

Laupäev, 25. juuli
kell 18 Eliisabeti kirik DAVID OISTRAHHI FESTIVAL. Asta Kriksèiûnaitë (sopran, Leedu) ja Èiurlionise Keelpillikvartett. Kavas Grigorjeva, leedu muusika
kell 19 Endla teater TESTOSTEROON. Hormonaalne komöödia
kell 19 Endla teatri Küün Éric-Emmanuel Schmitt. TUNNETE TEKTOONIKA. Armastuslugu. Lavastaja Enn Keerd
kell 21 Vallikäär IFF 60. Ivo Linna, Anne Veski, Maarja, Koit Toome
kell 22 Sunset Club SKY Plus Sunsetis ja Pärnus!
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Mudamuusikateraapia laboratoorium. Pärnu Ooper

26.07 Audru ringrada
Pärnumaa MV superkrossi IX etapp. Korraldab MTÜ Erki Sport

Pühapäev, 26. juuli
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA
kell 20 Pärnu Kontserdimaja DAVID OISTRAHHI FESTIVAL. Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, dirigent Ola Rudner (Rootsi/Austria). Kavas Pärt, Mendelssohn, Haydn
kell 19 Endla teater RAIMONDS. Muusikaline lavastus. Autor ja lavastaja Tiit Palu
kell 20 Raehoov Raepromenaad 2009. GRANDE SERENADE. Arvo Leibur (viiul), Edmunds Altmanis (klarnet), Heiki Mätlik (kitarr), Tarmo Eepere (klaver), Aare Tammesalu (tðello)
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Valgus ja vari

27. - 31. juuli kell 10-16 Pühavaimu tn 26
MUUSIKANÄDAL. Pärnu Vabahariduskeskuse suveakadeemia teemanädal kooliõpilastele

28.-30. juuli 2009 Pärnu Tennisekeskus
Eesti Noorte GP tennises (P-16/18)

Esmaspäev, 27. juuli
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannavõrkpalli turniir

Teisipäev, 28. juuli
kell 12 Kuursaali ees LASTETEISIPÄEV
kell 17.30 Pärnu rand tervisejooks ja tervisekäimine (distantsid 600m ja 3000m)
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannajalgpalli turniir A&A Kinnisvara karikale
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Armastusstseene kvaliteetooperitest. Pärnu Ooper
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "Pimedad korrused"

Kolmapäev, 29. juuli
kell 18 Lastepark Rahvalik kontsert. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatantsu- ja folkloorirühmad
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring
kell 19 Endla teatri Küün Martin Algus. JANU. Draama. Lavastaja Andres Noormets

Neljapäev, 30. juuli
kell 18 Koidula park Vabaõhukontsert
kell 19 Endla teatri Küün Karl Ristikivi HINGEDE ÖÖ. Rännak kahes vaatuses. Lavastaja Margus Kasterpalu
kell 19 Endla teater Arne Sultan, Earl Barrett ja Ray Cooney. LINDA TAHAB LAHUTADA. Komöödia. Lavastaja Enn Keerd
kell 20 Ammende Aia Suvemuusika Helin Mari Arder Trio
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Armastusstseene kvaliteetooperitest. Pärnu Ooper

31. juuli - 2. august 2009
BALTIC-NORDIC HARMONICA 2009
VIII Pärnu rahvusvaheline suupillifestival
Festivalipäevade raames korraldatakse konkurss Baltic-Nordic OPEN ja antakse hulk kontserte linna erinevates kontserdipaikades. Festival on kogunud populaarsust nii noorte kui eakate hulgas, ja kujunenud üheks Pärnu suve tippsündmuseks nii linna elanike kui külaliste jaoks.

31. juuli - 2. august 2009 Nooruse Majas
XI Vabariiklikud Portselanipäevad
Traditsioonilised portselanipäevad Pärnu Nooruse Majas sisaldavad käsitsi maalitud portselanesemete näituseid, workshop'e ja võistlusi. Oma loomingut esitavad nii harrastajad kui professionaalsed kunstnikud, ning oskuseid saavad proovile panna ka kõik külalised. Tänavuaastaseks teemaks on “Lilled ja maastikud”

Reede, 31. juuli
kell 11 Kuursaal Suupillikonkursi Baltic-Nordic OPEN esinemised
kell 12 Nooruse Maja Pärnu XI Portselanipäevade näituse pidulik avamine
kell 19 Endla teater RAIMONDS. Muusikaline lavastus. Autor ja lavastaja Tiit Palu
kell 19 Kuursaal Pärnu Suupillifestivali BALTIC-NORDIC HARMONICA 2009 pidulik avakontsert
kell 20 Eliisabeti kirik Tallinna XXIII Rahvusvahelise Orelifestivali avakontsert. Andrew Canning (orel, Suurbritannia / Rootsi), kammerkoor Voces Musicales ja kammerorkester. Dirigent Risto Joost. Kavas Mendelssohn
kell 20 Jazz Café terrass Pööloy Gläänz akustiline kontsert
kell 21.30 Teatrikohvik ENDLA JAZZKLUBI: Tuuli Taul ja kvartett. Tuuli Taul (laul), Vladimir Võssotski (klahvpill ja elektroonika), Danel Aljo (saksofon, ðeiker), Peedu Kass (kontrabass), Dmitri Nikolajevski (trummid)

AUGUST

Linnagalerii
05.08 - 30.08 Riin Pallon

Kunstnike Maja galerii
kuni 09.08 Lea Tomson maalid
alates 12.08 Rait Pärg

Kontserdimaja II-III korrus
5.08 - 30.08 Toomas Altnurme

Teatrikohvik
Alates 25.08 SIIS KUI VEEL HELIDEL JA VÄRVIDEL VARJUD OLID. Heiko Kivila graafikanäitus

1.-10. august 2009
VIII Rahvusvaheline SUVEUNIversiteet. Prof Dr h.c. Arbo Valdma klaverikool
Professor Dr h.c. Arbo Valdma suvine meistrikursus SUVEUNIversiteet on omanäoline kultuurisündmus Pärnu suves. Kõigile avatud meistrikursuse seekordseks maiuspalaks on kursuslaste stuudiokontserdid Pärnu kohvikutes ja raekojas, samuti kontsert Pärnu Linnaorkestriga. Lisaks klaveritundidele jätkab professor Arbo Valdma TALVEUNIversiteedil alguse saanud loengutega teemal „Klaverimetoodika vanadest tõdedest“.

1.-2. august Pärnu jõel
Eesti MV sõudmises. Korraldab Eesti Sõudeliit

Laupäev, 1. august
kell 10 Nooruse Maja PÄRNU XI PORTSELANIPÄEVAD. Kunstiteadlase Inge Tederi loeng
kell 11 Pärnu Tennisekeskus Sõpruskohtumine Jurmala Tenniseklubiga
kell 12 Kuursaali kõlakoda Pärnu Suupillifestivali BALTIC-NORDIC HARMONICA 2009 rahvamuusikakontsert SUUPILL TASKUST VÄLJA
kell 15 Niidu aas ROCKKONTSERT
kell 17 Nooruse Maja PÄRNU XI PORTSELANIPÄEVAD. Kursuste lõpetamine, parimate võistlustööde autorite autasustamine
kell 18 Pärnu kontserdimaja Pärnu Suupillifestivali BALTIC-NORDIC HARMONICA 2009 Galakontsert
kell 19 Endla teater Frederick Knott. PIMEDUSEGA LÖÖDUD. Psühholoogiline triller. Lavastaja Tiit Palu
kell 19 Endla teatri Küün Urmas Vadi BALLETTMEISTER. Pseudoajalooline põnevuslugu. Lavastaja Andres Noormets
kell 21 Vallikäär TULEMINE. Jaan Tätte laulude õhtu.
kell 22 Sunset Club RED BULL Full Moon PARTY!
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Armastusstseene kvaliteetooperitest. Pärnu Ooper

Pühapäev, 2. august
kell 10 - 17 Nooruse Maja PÄRNU XI PORTSELANIPÄEVAD. Näitus linnarahvale
kell 13.15 Pärnu Suupillifestivali BALTIC-NORDIC HARMONICA 2009 rongkäik läbi linna
kell 14 Kuursaali kõlakoda Pärnu Suupillifestivali BALTIC-NORDIC HARMONICA 2009 Vabaõhukontsert ja konkursi peapreemia üleandmine
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA
kell 14 Kalevi Staadion Eesti MV I Liiga mäng jalgpallis. Pärnu JK Vaprus vs Tallinna JK Legion
kell 19 Endla teater Mart Kivastik. KANGELANE. Lugu soomepoistest. Lavastaja Kalju Komissarov
kell 20 Eliisabeti kirik Marco Lo Muscio (orel, Itaalia). Kavas Emerson, Hackett, Pärt
kell 20 Pärnu Raekoda Raepromenaad 2009. NOSTALGIA. Vanemuise keelpillikvartett: Kristiina Birk (I viiul), Evelin Tammiku (II viiul), Hanno-Mait Maadra (viola), Marina Peleðeva (tðello), Lauri Liiv (laul)
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Valgus ja vari

3. - 7. august kell 10-16 Pühavaimu tn 26
TEATRINÄDAL. Pärnu Vabahariduskeskuse suveakadeemia teemanädal kooliõpilastele

3.-7. august 2009
Pärnu Bluesipäevad

Esmaspäev, 3. august
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannavõrkpalli turniir

Teisipäev, 4. august
kell 17.30 Pärnu rand tervisejooks ja tervisekäimine (distantsid 600m ja 3000m)
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannajalgpalli turniir A&A Kinnisvara karikale
kell 20 Pärnu Raekoda SUVEUNIversiteet 2009 avakontsert
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Hullumisstseene kvaliteetooperitest. Pärnu Ooper
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "28 päeva hiljem"

Kolmapäev, 5. august
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring
kell 18 Lastepark Rahvalik kontsert. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatantsu- ja folkloorirühmad
kell 20 Pärnu kontserdimaja Matteo Galli (orel, Itaalia) ja Francesco Attesti (klaver, Itaalia). Kavas Verdi Reekviem
kell 20 Pärnu Raekoda SUVEUNIversiteet 2009 stuudiokontsert

Neljapäev, 6. august
kell 18 Koidula park Vabaõhukontsert
kell 20 Ammende Aia Suvemuusika Hedvig Hanson ja Andre Maaker
kell 20 Pärnu Raekoda SUVEUNIversiteet 2009 stuudiokontsert
kell 22.30 Vanalinna õu SUVEAARIA. Hullumisstseene kvaliteetooperitest. Pärnu Ooper

7-9. august 2009 Pärnu Vanalinna Õu
KAHE ILU FESTIVAL

7.-9. august Audru ringrada
Eesti MV, ringrada autode 4 tunni sõit. Korraldab MTÜ Erki Sport

Reede, 7. august
kell 20 Eliisabeti kirik Jeremy Joseph (orel, Lõuna-Aafrika). Kavas Händel, Mendelssohn
kell 20 Jazz Café terrassikontsert. Jaanika Ventsel (laul), Mart Soo (kitarr)
kell 20 Pärnu kontserdimaja Kodály kvartett (Ungari). Attila Falvay (viiul), Erika Tóth (viiul), János Fejérvári (vioola), György Éder (tšello)

8.-9. august 2009 Pärnu Tennisekeskus
Eesti Naiste Liigatennis

Laupäev, 8. august
kell 21 Vallikäär SMILERS ja MEIE MEES
kell 19 Pärnu kontserdimaja NARGEN FESTIVAL 2009. Saksa Noorte Sümfooniaorkester, solist Julia Galic, dirigent Ulrich Kern. Kavas Sibelius, Ðostakovitð
kell 22 Sunset Club Warmduscher Foam Party ehk Vahupidu
kell 22.30 Vanalinna õu KAHE ILU FESTIVAL. Etnofuturistlik galakontsert

Pühapäev, 9. august
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA
kell 20 Eliisabeti kirik Tallinna XXIII Rahvusvahelise Orelifestivali lõppkontsert. Peter Van Dijk (orel, Holland), Andres Mustonen (viiul), Hortus Musicus. Kavas Händel.
kell 20 Pärnu kontserdimaja SUVEUNIversiteet 2009 kontsert koos Pärnu Linnaorkestriga. Dirigent Jüri Alperten

10. - 24. august 2009 Raeküla Vanakooli Keskus
E, T kell 19 Argentina tango kursus edasijõudnutele
juhendajad Kaja Kirillova Keil & Martin Keil (Saksamaa)

10. - 22. august 2009 Raeküla Vanakooli Keskus
iga päev kell 9.30-17.30 RVK KÜLAKOOL
Raeküla Vanakooli Keskuse laste- ja noorte kultuurilaager. Taaskasutuskunst, kitarristuudio, inglise keel ja inglisekeelsete riikide kultuur, kaasaegne tants, laulu- ja rütmikaring, klaveri- ja akordionistuudio, metsa- ja matkakool

Esmaspäev, 10. august
kell 17 Pärnu Raekoda SUVEUNIversiteet 2009 Franz Joseph Haydni 200. surma-aastapäeva ümarlaud prof Arbo Valdma eestvedamisel
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannavõrkpalli turniir
kell 18.30 Pärnu Raekoda SUVEUNIversiteet 2009 lõppkontsert. Haydni klaverikontserdid koos keelpillikvartetiga

Teisipäev, 11. august
kell 17.30 Raeküla mets tervisejooks ja tervisekäimine (distantsid 750m ja 5000m)
kell 17.30 Reiu puhkekeskus Rannajalgpalli turniir A&A Kinnisvara karikale
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "28 nädalat hiljem"

Kolmapäev, 12. august
kell 16 Pärnu kontserdimaja BLACK AND WHITE. Tsirkuseshow
kell 18 Lastepark Rahvalik kontsert. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatantsu- ja folkloorirühmad
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring
kell 19 Lennuvälja Motopark Kolmapäevakross 2009. Pärnu Motoclub’I lahtised motokrossi karikavõistlused (IX etapp)
kell 20 Pärnu kontserdimaja BLACK AND WHITE. Tsirkuseshow

13.-16. august 2009 Decora tagune maa-ala
TIVOLI TUUR 2009

Neljapäev, 13. august
kell 18 Koidula park Vabaõhukontsert
kell 20 Pärnu kontserdimaja Kammersaal TROMPETI SÄRA. Ruzanna Nahapetjan (sopran, Armeenia/Holland), Mart Aus, Mihkel Pulk, Aarne Ots, Neeme Ots, Jaan Ots, Aavo Ots (trompetid), Meeli Ots (klaver). Kavas Purcell, Telemann, Bach, Hasse, Rameau, Tartini
kell 20 Ammende Aia Suvemuusika Tõnu Naissoo ansambel
kell 20 Pärnu kontserdimaja BLACK AND WHITE. Tsirkuseshow

14.-16.08 Audru ringrada
Eesti MV ringrajasõidus moto. Eesti MF

14-16. august 2009
Vabariiklik Võimlemisfestival Pärnus
Korraldab võimlemisklubi Rüht

Reede, 14. august
kell 13 Rüütli plats Vabariikliku Võimlemisfestivali avamine
kell 18 Pärnu Raekoda Eesti Akordioniliidu poolt korraldatud akordionistide suvekursuse lõppkontsert, kus astuvad üles akordioniorkestrid, solistid, erinevad kammeransamblid ja vaba imprtovisatsiooni koosseisud. Akordioniorkestreid juhatavad Kristel Laas ja Eero Paltsepp. Kontsert on tasuta.kell 20 Eliisabeti kirik VII Pärnu Orelifestival Kristel Aer (orel). Kavas Bach, Mendelssohn, Vierne
kell 20 Jazz Café terrassikontsert. Anna Põldvee Trio

15.-16. august Pärnu Munamägi
Ekstreemspordvõistlus KULDRULA 2009

15.- 16. august 2009 Pärnu Vibustaadion Eesti Meistrivõistlused vibulaskmises

15.-16. august 2009 Pärnu Tennisekeskus
PÄRNU MIXTUUR 2009 tennises

15.-16. august Pärnu jõgi
Kalevi lahtised meistrivõistlused sõudmises. Korraldab Sõudekeskus „Kalev“

Laupäev, 15. august
kell 12 Munamäe park KULDRULA 2009. Võistluste avamine
kell 12 Pärnu Kontserdimaja Vabariiklik Võimlemisfestival

Pühapäev, 16. august
kell 12 Munamäe park KULDRULA 2009 võistlused
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA
kell 14 Kalevi Staadion Eesti MV I Liiga mäng jalgpallis. Pärnu JK Vaprus vs Tallinna FC Flora II
kell 20 Raehoov RAEPROMENAAD 2009. ERSO fagotikvartett: Kaido Suss, Peeter Sarapuu, Tarmo Velmet, Rene Sepalaan

17.-21. august 2009 Pärnu rannas kell 18-20
Zen Karate Suvekool

Esmaspäev, 17. august

Teisipäev, 18. august
kell 17.30 Raeküla mets tervisejooks ja tervisekäimine (distantsid 750m ja 5000m)
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "Peeglid"

Kolmapäev, 19. august
kell 18 Lastepark Rahvalik kontsert. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatantsu- ja folkloorirühmad
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring
kell 19 Lennuvälja Motopark Kolmapäevakross 2009. Pärnu Motoclub’I lahtised motokrossi karikavõistlused (X etapp)

20. – 23. august Pärnu Jahtklubist
Ruhnu Regatt

20.-30. august
Pärnumaa MV noortele tennises. Korraldavad Pärnu tenniseklubid ja Pärnumaa Spordiliit

Neljapäev, 20. august
TAASISESEISVUMISPÄEV
kell 12 Raeküla Hirve plats PÄRNU V LINNAOSADE PÄEV. Kilvaturniir, sportlik mõõduvõtt, kultuurilised etteasted
kell 17 Tammiste Orienteerumisneljapäevak. Korraldab OK West
kell 20 Ammende Aia Suvemuusika Gerli Padar & Raivo Tafenau Band

Reede, 21. august
kell 20 Pärnu kontserdimaja Kammersaal KUI SISEMINE DIALOOG VAIKIB. Raul Söödi autorikontsert. Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Arvo Haasma (vioola), Kaido Kelder (tðello), Ele-Riin Uib (löökpillid), Raul Sööt (saksofon)
kell 20 Eliisabeti kirik VII Pärnu Orelifestival. Tiia Tenno (orel). Kavas Bach, Mendelssohn, Hiob

22.-23. august 2009 Pärnu Tennisekeskus
Dunker & Puls Liiga Meistrivõistlused

22.-23.08 Pärnu jõgi
Eesti MV sõudmises - noored, U23, veteranid. Korraldab Eesti Sõudeliit

Laupäev, 22. august
kell 13 Rüütli plats IX Vähemusrahvuste suvefestival MULTIKULTUURNE PÄRNU
kell 20 Vallikäär UNPLUGGED. Tanel Padar, Tõnis Mägi Chalice

Pühapäev, 23. august
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA
kell 14 Kalevi Staadion Eesti MV I Liiga mäng jalgpallis. Pärnu JK Vaprus vs Tallinna FC Levadia II

Teisipäev, 25. august
kell 17.30 Raeküla mets tervisejooks ja tervisekäimine (distantsid 750m ja 5000m)
kell 24 Maikino ÖÖkinos õudusfilm "Luba sisse see õige"

Kolmapäev, 26. august
kell 18 Pärnu jahtklubi Pulsi kesknädala ring
kell 19 Lennuvälja Motopark Kolmapäevakross 2009. Pärnu Motoclub’I lahtised motokrossi karikavõistlused (XI etapp)

28.-30. august 2009 Pärnu Tennisekeskus
Euronics Cup 2009

Reede, 28. august
kell 20 Pärnu kontserdimaja Kammersaal JOHANN STRAUSS – VALSIKUNINGAST OPERETIISAND. Margit Saulep (sopran), Alar Haak (tenor), Urmas Põldma (tenor), Siim Selis (klaver). Numbrid Johann Straussi operettidest "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri"

30. august Pärnu rand ja Kalevi staadion
Astri jooks. Korraldab Pärnu Kalev

30. august 2009 Pärnu rannas
Muinastulede öö

Pühapäev, 30. august
kell 17 Kuursaali kõlakoda PÜHAPÄEV MUUSIKAGA
kell 20 Eliisabeti kirik VII Pärnu Orelifestival. Jaanus Torrim (orel). Kavas Buxtehude, Bach, Reger

Suvi toob positiivsust ja uusi algatusi!

2009-05-20T01:17:00.000-07:00

Aitab mõneks ajaks poliitikast selles ajaveebis. Õues läks mõni pügal soojemaks ja tekkis soov kirjutada sellest, mida suvi võiks kaasa tuua. Pärnule, ikka Pärnule.

Olen nõus kõikvõimalike ekspertidega, kes väidavad, et Pärnu peab hakkama suvepealinna tiitlit toetama oma looga. Missugune see lugu olema peaks, seda on paraku raske üheselt välja pakkuda, kuid on mitmeid komponente, millele see toetuda võiks ja mis aitaksid meil oma turismielu elavdada. Ja ehk annab tegutsemine loole oma kindlad kontuurjooned.

Esiteks: Pärnu muuli legend tuleks taaselustada. Legend kuulutab, et noored armunud peaksid koos muuli lõppu kõndima, et kinnitada sellega oma armastust. Mina isiklikult olen muuli lõpus ära käinud, oli paras katsumus, sest lained on osaliselt muulikivid minema uhtunud ja ukerdada andis kõvasti. Millegipärast on see vana legend unustuse hõlma vajunud, aga iga paar, kes väisab Pärnut, võiks ju ka muuli tippu jalutada. Härrad ja prouad ettevõtjad, ootaks teilt ettepanekuid, kuidas muulile elu sisse puhuda!

Teiseks: Pärnu lennujaama saaga vajab lahendust. Olen viimasel kolmel aastal pidanud mitmeid läbirääkimisi lootuses, et suudame lennujaamale leida väärika kosilase. Räämas plats tuleks korda teha ja panna täitma neid ülesandeid, mille tarvis see kunagi loodud on. Ometi on reaalsus teine: riik pole valmis korraliku lennuvälja rajamist toetama, sest selles nähakse konkurenti Tallinna lennujaamale.
Euroraha ühekordse investeeringuna aitaks siin küll palju ära teha, kuid sootuks tõsisem on küsimus, kas Pärnu jaksab lennujaamale paarkümmend või rohkem miljonit aastas peale maksta. Umbes sellise summaga hakkaks lennujaam igal aastal kahjumisse jääma. Vähemasti seni, kuni siin ei peatu kümneid turiste täis lende päevas. Missugune oleks alternatiiv?

Aga loomulikult!! Lootuses, et turistid tahaksid meeleldi Pärnus tihemini käia, kui auto või bussisõit sedavõrd kaua aega ei võtaks, võiks käivitada helikopteriliinid Helsingi–Tallinn–Pärnu, Sankt-Peterburg–Pärnu ja Riia–Pärnu. Helikopteriterminal oleks palju vähem kulukas, maandumisplatsiks kõlbab lihtsalt puhas tasane ala, piletihinnad oleksid aga võrreldavad lennupiletite hindadega. Kui rahvast juba rohkem käib, siis võib lennujaamateema juurde tagasi pöörduda. Mõne kuuga on kopteriliinide avamine tehniliselt reaalne, kuid sisuliselt eeldaks see ka tugevat müügitööd Soomes, Lätis ja Venemaal, mis võib rohkem aega võtta. Aga miks mitte katsetada?!

Kolmandaks: jäätisetootja Balbiino on nõustunud koostöös Pärnu Linnavalitsusega uudse impulssjäätise väljatöötamisega. See seostuks Pärnu, suve ja tagatipuks ka Pärnu sloganiga “Ela või ise”. Jäätise reklaamlause kõlaks siis umbes nii, et “Limpsi või ise”. Aluseks võtaksime sel suvel Pärnus enim müüdavad jäätised, lisades neile mõne eripära. Millise, jääb praegu saladuseks. Uus jäätis sel suvel veel lettidele ei jõuaks, järgmisel aga kindlasti. Pärnu jäätisega hakkavad kaasnema mitmed üllatused, kuid nendestki on veel vara rääkida. Peaasi, et suvepealinnal oleks rohkem oma tooteid, mis kutsuksid inimesi ikka ja jälle siia tagasi!

Seega rohkem positiivsust ja päikest ning talvekuudel tardunud mõtted hakkavadki iseenesest üles soojenema! Andke siis teada, millised ideed teie peades on tärganud!

Kahtlustusi imetakse sulepeast – miks küll?

2009-05-05T11:04:00.000-07:00

Maikuu tõi minu vastu algatatud kriminaalmenetlusse juurde veidi selgust. Nagu ka arvata oli, on kõik kahtlustused stiilis: „tahtis teha linnale kurja aga ei teinud, kuid tahtmine on võrdsustatav kuriteo sooritamisega“. Käpard olen, kurjategijast käpard - sellisele järeldusele võib küll prokuratuuri üllitist lugedes jõuda.

Enam kui pool aastat on väldanud süvitsi tuhnimine minu meilboksis, kümnete ja kümnete minu vanade ja praeguste tuttavate ülekuulamised stiilis „Viisitamm ju ostis teilt selle asja, kas ta sai äkki mingit soodustust? Tõestage, et ei saanud!“ Võis siis umbes sellises stiilis „leidsime, et Viisitamm saatis teile 2005 aastal meili, kus ta rääkis soovist teha koostööd. Palun rääkige lähemalt kõigest, millele Viisitamm võis sellise meiliga vihjata, vastasel juhul oleme sunnitud teie firmasse saatma täiendavad kontrollid..“ E-kirju võis olla tuhandeid, saadan iga päev ju oma kümmekond meili vähemalt…

Mis on sellise ulatusliku tuhnimise tulemus? Öeldakse ju, et sealt kust ei võta surm, pole ka teistel võtta. Nii ka seekord, kuigi tehtud töö maht iseenesest on hirmuäratav ja kuna uurijate mõistus on osav erinevaid fragmente skeemideks kokku liimima, tuli valmis olla kõikvõimalikeks absurdseteks kahtlustusteks.

Reaalselt lisandus esiagsele kahtlustusele veel kaks kahtlustust.

Kui rääkida esimesest, nö. „algupärasest kahtlustusest“, siis siin oli tegu pehmelt öeldes veidra skeemiga – esiteks peetakse kuritegelikuks seda, et hankedokumentide koostamise juures avaldas arvamust spetsialist, kes on juhuslikult ka ühe hankes mitteosalenud firmaga seotud ning teiseks leitakse, et parima pakkumise teinud firmale lisaküsimuste esitamine enne pakkumise edukaks tunnistamist on keelatud.
Asjaolu, et meie kohustus on juhul, kui on pakkuja tundmatu, teha kindlaks tema tegelik võimekus, mida me ka tegime lisaküsimuste esitamise läbi, peaks olema justkui välistatud. Ja midagi pole parata, elu sunnib mõnikord konsulteerima spetsialistidega väljastpoolt maja.

Ülaltoodule lisandus ka teine kahtlustus: samuti infovahetuse ehk „lekitamise“ eest Spordihalli hankes, kus mulle heidetakse ette, et eelläbirääkimistega pakkumise esimese vooru järel edastasin kõikide pakkujate hindade kohta infot ühele pakkujale, kes seda mult küsis. Tean, et kahe pakkumisvooru vahel olid hinnad avalikud ja kõik, kes soovisid, said neid küsida. Nii näiteks edastas tema poole pöördunud isikutele sama infot mu hea kolleeg abilinnapea Jane Mets, kelle tegevust ei peetud uurimisorganite seas aga millegi vastu eksimiseks. Mulle tõi see täiendava kahtlustuse.

Lõpuks lisandus veel üks huvitav kahtlustus, mis veelgi kummalisem eelmisest: väidetavalt võtsin ma altkäemaksu. Asja sisu ajaks aga naerma iga mõistsega olendi. Nimelt oli minu osalusega firma, mille juhatuses ja juhtimises ma ei osale, müünud ühele teisele firmale teenust. Neli aastat tagasi.
Kurioosum seisneb aga selles, et teenuse otsjaks oli sama firma, kes osales ka 2006. aasta tänavate hoolduse hankes, kuid kes ei esitanud ei pakkumist ega ka võitnud seda hanget. Olin hankedokumentide koostamise algusajal abilinnapea, pakkumiste esitamise ajal olid valimised juba toimunud ja olin ametisse asunud linnapeana.

Kui keeruliste paragrahvidega illustreeritud kahtlustust eesti keelde tõlkida, kõlaks ta täpselt nii: „Viisitamm sai läbi oma firma teenust osutades pool aastat hiljem altkäemaksu isikult, kes võttis Pärnus riigihankel välja pakkumisdokumendid, kuid ei esitanud ei pakkumist ega ka võitnud“.

Kummaline on see uurijate loogika, tõesti kummaline. Mitte just sagedased pole kuulu järgi juhtumid, kus altkäemaksu antakse tagantjärele...ja veel asja eest, mida pole saadud! Sellistele kahtlustusele võiks vastata kerge huumoriga. Kes mind kauem tunneb, see teab, et võtan vastu vaid kulda ja vääriskive ning alati vähemalt viis aastat enne hanke algust. Kulla ja kivid viin seejärel kohe pandimajja, kus vahetan need jälgede segamiseks kulunud magnetoolade ja päevinäinud televiisorite vastu.
Viimaseid võib leida mu teiste sõprade kodudest, samuti antikvariaadist, kuhu olen nad ladustanud.

Tegelikult on asi kurb. Kui jutt ei käiks minust, tahaks valjult hüüda appi mõistust… Kas siis tõepoolest pole Eesti Vabariigis enam teemasid, kuritegusid või reaalseid korruptsioonijuhtumeid, mida uurida?

Huvitav kokkusattumus ja pisut poliitilist klatsi!

2009-05-04T00:10:00.000-07:00

Mitte ammu, umbes nii nädala eest, käisid skandaalseteks blogipidajateks ristitud Inno&Irja Pärnus, et võtta linti osa minu vahvatest juhtumistest uurimisasutustega viimase poole aasta jooksul. Kuna mul polnud salata midagi, ja olen alati lugu pidanud ka Inno&Irja kohviku sellest osast, kus analüüsitakse meie riigi demokraatliku jätkusuutlikkuse seisukohast tänuväärseid teemasid, rääkisin kõigest, mis isehakanud rahvavalgustajatele huvi pakkus. Et kuidas Kapo ja mida Kapo ikka tegi ning mis siis sai.

Kui tegu poleks väga tõsise teemaga (ikkagi kahtlustus korruptiivse teo tegemise üritamise osas), oleks kogu temaatika äraütlemata lõbus ja õpetlik lugu sellest, kuidas vaesed ametnikud on pandud suurte isade korraldusel sitast saia vorpima. Vabandage mu maalähedast väljendusviisi prokuratuuri ja politsei igapäevatöö aadressil.
Kuid juhtus nii, et just samal päeval, mil Inno asus enda sõnul kokku monteerima minu intervjuud, et seda kõigile vaatamiseks üles riputada, astusid tema koduuksest sisse riigiesindajad, kes konfiskeerisid kõik arvutid, videokaamera, jms. Niisiis ka minuga tehtud intervjuu.

Ma ei arva, et mu intervjuu oleks olnud sedavõrd väärtuslik, et selle tarvis kogu Tähismaade maja ümber pöörata. Kuid raske öelda, mis oli ametnike eesmärk. Viimase poole aasta sündmused on mind pannud siiski imestama veidrate juhtumite üle enne ja peale sündmusi. Ja nii pole tõesti välistatud, et just seda avameelset intervjuud tublide uurimisorganite lapsustest (et mitte öelda seadusega keelatud ja kohati ajuvabadest võtetest) võib pidada üheks Tähismaade koju tungimise põhjuseks. Kui nii, siis on riik oma jälitustegevuses tõepoolest astunud sammukese kõrgemale. Ikka vanade heade aegade taseme suunas!

Et aga Kohvik lakub hetkel oma haavu, siis on neile ilmselt teadmata need lõbusad lood, mis ringlevad poliitikute seas. Jutt ise järgmine: nimelt soovisid kolm koalitsioonierakonda hiljuti lisada riigikogu päevakorda oma täiendavad ettepanekud. Esimesena esitasid sotsid ettepaneku muuta seda paragrahvi, mis täna ei luba maavanematel kandideerida pärast oma ametiaja lõppu omavalitsusorganite juhtoinaste sekka. Täpselt samasuguse ettepaneku olla esitanud ka reformarid. Kusjuures kohe pärast sotse ja viimastega kooskõlastamata. IRLi mehed olid selle peale vaid naernud ja teatanud, et neil pole enam mingeid ettepanekuid ja antud teema võiks sõbralikus seltskonnas päevakorrast maha võtta!

Mine võta kinni, kuid kui asjalood kuluaarides räägitud juttudele vastavad, siis tuleb tunnistada, et üks Pärnumailgi kõrges hinnas ja igati lugupeetud ametnik on oma võimalused edukalt linnapeaks kandideerida ise maha mänginud. Ole sa nii libe kui tahes, kuid kõigis paatides ikka korraga olla ei saa!! Varem või hiljem saad kellegi õngeritvaga ikka vastu pead, sest kuigi poliitikuid peetakse põhimõtetega mängivateks isenditeks, ei tolereerita minu teada üheski parteis igas suunas liputajaid ……

Kui teeks õige...

2009-04-19T03:03:00.000-07:00

Kalev Vilgatsist, tublist ja kompetentsest Pärnu Postimehe ajakirjanikust linnapea. Mis saaks siis linnast? Arutlegem väikese följetoni raames seda küsimust:

Kalev Vilgats arvab, et linna eelarvet tuleks kärpida nagu vähegi jaksaks, sest kuidagi ei tahaks uskuda, et kümne protsendise kärpega lisaeelarves saaks linn hakkama. Vilgats kärbib, Vilgats peab ka leidma allikad. Vilgats pakub, et kindlasti ei tohiks sulgeda ühtegi raamatukogu, ühtegi lasteaeda ega kooli. Hästi. See tähendaks, et eelarve mitte ei kahaneks vaid võrreldes linnavalitsuse kärpeettepanekutega hoopis tõuseks. Umbes paari miljoni võrra. Vilgats pole rahul ja arutab edasi. Kärbiks õige kõigi linnavalitsuse töötajate palku 10%. Arvutus näitab, et kokku annaks hoida kaks miljonit aasta lõpuni. Sama summa, mis maksnuks ühe haruraamatukogu sulgemine. Mis aga kaasneks palgakärbetega? Et kärpimist ei saa inimestele peale suruda vaid üksnes pakkuda, on karta, et need ligi 20% linnavalitsuse ametnikest, kel pension koidab, otsustab aastapalga välja võtta ja lahkuda. Võib juhtuda, et poolteist miljonit tuleb minimaalselt maksta lahkujatele. Kasu kogu kärpest vähe. Aga kui kärbiks kohe 25%?! Kokkuhoid oleks juba viis milli! Aga kui kolmandik ametnikest sellise palgaga nõus pole ja lahkuda otsustab? Ongi tore, rõõmustab Vilgats. Ongi seal valitsuses muiduleivasööjaid liiga palju.

Läheb Vilgats koju ja kuuleb, et naine on töölt kinga saanud. Kokkuhoid. Koondamine. Miks? Abikaasa Kairee Vilgats, tuntud laulurästas, istub tal nüüd kaelapeal. Lisaks nende viis põlvepikkust lapsukest. Naine kurdab, et enam raha pole, on vaid võlad. Kalev mõtleb ja nendib, minu ema, Esther Vilgats ju töötab linnavalitsuses, laename temalt. Esther, kes nõustab linnapead meediaküsimustes on aga just läbielanud palgakärpe. Mida pole, seda pole, kinnitab ema Esther. Enne jäid palgast pärast korterimaksude tasumist 1500 krooni üle, nüüd võeti Kalevi eestvedamisel 2000 krooni veel palgast maha. Esther soovitab, et küsige naabrilt, Kaubamajaki omanikult Elmarilt. Elmar ei saa alul küsimusest aru: sina Kalev, kes mind iga issanda päev veel ajakirjanikuna oma kobrulehes tänitanud ja mustanud, tuled nüüd raha laenama?? Tead, kui mul ka oleks, siis ma sulle ei annaks sentigi, mine rüüpa odavamat kraami! Aga mul ka pole midagi – minu põhikunded on üle hoovi tegutseva linnavalitsuse ametnikud. Sa peaks ise teadma. Teil kärpisite üksteisel aga palku ja mu käive on kukkunud 40%.

Vilgatsil meel must aga süda rahul. Tegi ta ju linnapeana kõik, mis õige. Oli solidaarne ja puha. Viisitamme kukutas oma sihikindla õõnestustööga leheveergudel, nüüd on pukis oma mees, puhtatõuline ja hea rasvaprotsendiga pärnakas, silub Kalev rahulolevalt peegli ees vuntse! Eks kõiges ole süüdi maailma majanduskriis, lohutab Kalev ennast oma saamatuses ja saadab ema ja naise Soome tööle. Ema hakkab korjama maasikaid, naine tegema erootilist massaazi.

Õhtul koputab keegi ukse taga. Näe, teine põhimõtetega mees tuli! Raul Sarandil õlleraha otsas, tuli Kalevilt laenama. Mehed vanad sõbrad, lisaks erakonna ideoloogiale seob neid ka ühine vaen Ninasarviku (Savisaare) ning armastus Sarviku vastu. Kalev palju ei joo, kuigi tahaks. Kolm-neli pudelit ja aitab. Paari tunni pärast on vaja Pärnu Postimehele intervjuu anda teemal “Linna tulubaas on vähenenud oodatust rohkem, kärpida vaja veel 200 miljonit, kust austet linnapea need kärped leiab”. Kalev joob ja mõtleb, mida rääkida. Sarandi soovitab, ütle, et koondame kogu linnavalitsuse, see peaks rahvale meeldima. Jätame vaid avariidispetseri ja sekretäri...Maja aga teeme hosteliks...200 krooni voodikoht, 300 krooni tuba. Kalev on peaaegu päri. Aga mis siis minust saab, pere ju vajab toitmist, viis last kräunuvad. Raul lohutab: sinu panemegi avariidispetseriks, mina hakkan hostelit majandama. Mehed rõõmsad, et linnajuhtimine nagu lapsemäng, mida ka vindise peaga mõnus praktiseerida. Sarandi purjetab edasi. Kalev on rahul: ta on põhimõtetega linnapea, kes raaatukogusid ei sulge ühegi hinna eest! Just sellisena ta ajalukku ka läheb!!

Rahvas aga ägab: kes kurat selle Kalevi tüüri juurde lasi, las laseb parem Pärnust jalga. Europarlamenti näiteks.

Info muundumisest meedias ehk kogu tõde liuväljast

2009-04-06T06:25:00.000-07:00

Täna hommikul ärgates tekkis üle pika aja soov lugeda Pärnu Postimehe arvamuslugude kommentaare. Avastasin, et toimetuse hittloo “Vaene linn, aga rikas linnapea” juures oli kommijate initsiatiivil taaskord üles kerkinud vana kulunud liuvälja teema. Päris naljaks oli kommentaare lugeda, sest tõde, mis mulle teada, erineb avalikkuseni jõudnud infost ikka tublisti.
Kuidas siis ikkagi oli selle kurikuulsa liuväljaga, mida meie rahva peamine valgustaja Pärnu Postimees Mart Viisitamme kinnisideeks ristis? Mäletatavasti asusid idee vastu lisaks Pärnu Postimehele ja tublide opositsioonipoliitikute agiteeritud koolinoortele ka mitmed kohalikud arvamusliidrid. Usuti, et Viisitammel on kinnisidee. Usuti, et just keskparki liuvälja rajamine on Viisitamme kinnisidee. Usuti ja räägiti, nagu teeks Viisitamm kokkumängu Tallinnaski liuvälja arendanud firmaga. Muidugi räägiti ka puude mahavõtmisest pargis, jne, jne. Iga kord kui seda lehest taaskord lugesin, tekkis jõuetuse tunne. Niipea kui üritasime kommenteerida, parastas taaskord ajaleht stiilis "meie küll arvame, et see on Viisitamme valimiste projekt ja mittevajalik, ohtlik atraktsioon".

Kokkuvõttes oli linn sunnitud tegema küsitluse, mida Pärnu Postimees agiteeris boikoteerima. Opositsiooni õelamad poliitikud plaksutasid käsi. Jättes lisamata, et just nemad olid kunagi liuvälja idee väljatoojad.

Tegelikkuses oligi asi palju vähem proosaline. Arutasime juba 2006 aastal tollases koalitsiooninõukogus ideid, kuidas tuua linna juurde avalikke atraktsioone. Kohalikele rõõmuks ja turistidele lustiks. Liuvälja idee pärines algselt IRLilt, pärast uut koalitsioonilepingut tuli selle mõttega välja Reformierakond, mida asusime Keskerakonnaga toetama, sest tundus väärt idee. Liuväljad olid olemas pea igas Euroopa suuremas linnas ja alati on seal ka märgata lustlikku rahvast. Kui olla aus, siis ei osanud üldse kahtlustadagi, et pärnakad uisutada ei soovi. Et soov oli järgmiseks talveks liuväli valmis teha, siis lasime teha analüüsi, kes ja mis firmad analoogseid liuväljasid üldse rajavad ja rajanud on. Et Tallinn oli teinud avaliku hanke ja sinna oli mälu järgi meenutades tulnud kaks firmat, lähtusime ka meie umbes sellisest turusituatsioonist. Tallinnas võitnud firma oli pakkunud konkurendist märksa odavamat hinda. Haarasime kohe härjal sarvist ehk alustasime meiegi läbirääkimisi hindade üle just selle firmaga. Võtsime aluseks Tallinnas sõlmitud lepingu mahud, rääkisime need oluliselt odavamaks ning lisaks saime kokkuleppe, et Pärnu linn ostab oma osamakseid tasudes 7 aastaga liuvälja endale ja vabaneb rendikohustustest. Tallinna lepingust palju ägedamad tingimused linnale. Olime rõõmsad, et õnnestub saada päris hea leping.

Seejärel asusime otsima liuväljale asukohta. Algselt oli laual ligi kümmekond asukohta. Keskpark jäi viimasele sõelale koos veel kahe hea kandidaadiga. Ka mulle isiklikult tundus, et kuna keskpark oli väljasurnud park, esimene, mis linna sissesõidul mulje loob ning kus ei peaks maha võtma sisuliselt ühtegi puud, sobinuks keskpark enim. Liikluskorralduse seisukohast oli see aga keeruline koht. Kuid ka Vallikääru vastu polnud mul midagi. Üleüldse – igal kohal olid oma plussid ja miinused. Kahjuks ülehindasime aga Pärnu rahvast ja ka seda, et ajaleht taaskord linnavalitsuse plaani personifitseerima ja ründama asub. Seetõttu jäigi hea asi, mida tegelikult Pärnu vajanuks, tegemata. Iseasi, kui palju seal oleks inimesi käinud, kuid päris kindlasti oleks see linnasüdames talvekuudel vaikelu veidigi ärritanud.

Kokkuvõtvalt peab nentima, et kohalik ajakirjandus, mis on liigagi sageli võtnud mitte kajastaja vaid suunaja ja tõlgendaja rolli, suudab ilma erilise vaevata panna inimesi uskuma millesse tahes. Kurb on vaid selle üle, et paljud head ja toredad asjad jäävad tegemata üksnes selletõttu, et meedia ei suvatse inimestele asju lahti selgitada vaid asub ideedele hoopis vastu töötama. Kannatajaks on meie noored, võitjaid polegi.

Väidetavast ülbusest ja kättemaksuihast

2009-04-01T05:44:00.000-07:00

Mulle teadaolevalt plaanib Pärnu Postimees teha homme väikese repliigi, miks nad nii õela nalja tänasesse lehte pistsid. Jutt on uudisest, kus Pärnu linnavalitsus endale väidevalt kuupalga suuruseid preemiaid maksab. Uudist ise saab lugeda siit: http://www.parnupostimees.ee/?id=101341
Kuuldavasti on viha ässitava uudise põhjustajaks minu aasta alguse käitumine, kui keeldusin andmast eelinfot võimalike muudatuste kohta eelarves. Ajaleht pidas seda ülbuseks ja mõtles seekord kätte maksta!
Sõbrad ajakirjanikud, kes te ehk ka midagi objektiivusest olete kuulnud? Tahan teid rahustada, et aasta algul, mil opositsiooni eestkõneleja Raul Sarandi sai pea iga päev teie lehes sõna ja prognoosis eelarvekärbeteks ligi neljandiku eelarvest, oli mul väga vale aeg ilma tulumaksu laekumisi teadmata hakata Sarandiga vaidlema. Et ei, kärpida on vaja vähem või et ei, kärpida on vaja rohkem. Minu käitumine oli kõike muud kui ülbe, sest minu sooviks oli anda infot siis kui see meil endil koos on.
Töövariantides olid eelarvekärped 60st miljonist 150 miljoni kroonini, seepärast oleks olnud vastutustundetud midagi ennetavalt kommenteerida. Ühel juhul tähendanuks see ka palkade kärpimisi ja palju muid suuri kärpeid, teisel juhul jällegi mitte. Ma selgitasin seda korduvalt, miks ma enneaegset infot ei anna ja ütlesin ka seda, millal kommenteerin.
Kas tõesti on meie ajakirjanike ego nii suur, et kui linnapead iga päev igal teemal lobisema ei saada, siis on kavas talle selle eest avalikkust teadlikult pettes kätte maksta?? Võib olla oleks siiski aeg mõistusega tööd tegema hakata.

Aitab naljast, teeme sihtasutuse!

2009-04-01T03:51:00.000-07:00

Täna on naljapäev. Armastan ise väga head huumorit, sealhulgas musta huumorit. Nii kuulata ja lugeda kui ka ise teha. Öeldakse, et must huumor on omane vaid intelligentsematele inimestele. Võib-olla, kuid seekordne 1.aprill tõestas, et meie rahval on kriisis heideldes huumorisoon umbe jäänud ning teatud teemadel nalja teha ei tohi.
Päev algas sellega, et Pärnu Postimees oli üllitanud aprillinalja. Teemaks: Pärnu Linnavalitsus maksab endale hea töö eest kuupalga ulatuses preemiat. Tulemus: linnavalitsusse helistasid kümned marus inimesed, pensionärid, muidu tublid linlased, kes olid sõna otseses mõttes ahastuses. Mis meil neile öelda oligi..aprill! Kahju on vaid sellest, et paljud helistajad olid kaotanud töö ja nendele oli see Pärnu Postimehe õel nali liig mis liig. Kuid ega siis Pärnu Postimees rahva seas lolliks jää, ikka linnavalitsus.
Muide, naljana oli ka mõeldud teade, nagu loobuks ma 12. palgast ja koliks elama telki Pärnu keskparki. Kuid loodan, et seda vähemasti naljana võeti ja ei pahandatud. Tegelikkuses ma siiski oma perega telki ei koli ja ka kõik palgad soovin nagu kord ja kohus välja võtta. Pere on suur ja ka võitlus kaitsepolitsei ning prokuratuuriga neelab eeldatavalt advokaaditasudena rohkem kui minu aastapalk.

Küll olen aga otsustanud, et olgu naljaga eraelus kuidas on, linnaasjades seda enam tükk aega lubada ei tohiks. Mul on siiralt kõrini ilkumisest minu palganumbrite ümber, siiralt kõrini sellest, et 13 palga ümber tehtud jutud on tekitanud lõhe linnavalitsuse ja kodanike vahel. Seda lõhet naljaga ei taasta. Kahjuks.

Ometigi on faktid siiski olemas. Pärnu linnajuhtide palga on määranud linna volikogu juba aastate eest, sidudes need keskmise palgaga. Nagu riigikogus ja mujalgi. Mina olin tollal veel koolipoiss. Kõik need aastad on linnavalitsus saanud sama printsiibi alusel palka, kuid ühtäkki olen mina justkui süüdi selles, et mu palk on Eesti linnnapeadest kõrgeim. Ma ju ei tulnud aga Pärnusse tööle palga pärast, mind rahuldaks ka oluliselt väiksem palk. Kuid see on asi, mida pole võimalik nii lihtsalt teha selgeks volikogule. Kui võtta täna vastu uus printsiip, siis tuleks seda ka täita järgnevatel aastatel, mitte muuta iga uue volikogu koosseisu poolt.

Samasugune kummaline lugu on ka 13. palgaga. Seda on makstud kõigile ja alati kogu Eestis, see on osa palgast. Nn puhkusekompensatsioon on ette nähtud seadusega, samuti selle väljamaksmise kord. Nüüd äkki on aga tublid need linnad, kes 13 palga igakuiste tasude vahel ära jaotavad, mitte aga ei võta seda välja korraga puhkusele asudes! Oehh, kohe kuidagi ei saa aru, kus on siin erinevus.

Mulle ei meeldi minna kriisiajal inimeste palkade kallale, sest usun, et see viib majanduse veel sügavamale kraavi. On oluline , et igas peres oleks vähemasti üks hästi teeniv inimene, kes raskel ajal peret ülal peab. Siin ei saa olla võltssolidaarsust.

Kuidas siis teha nii, et õiglus saaks majja. Olen seda meelt, et populismiga ei tohiks kaasa minna. Aga mingi lahendus tuleks leida. Pärnu volikogu on juba leidnud võimaluse linnavalitsuse palkade külmutamiseks. Mida annaks veel teha? Kas taas kord tuleks teha mõni kampaania stiilis "vaata kui tublid me siin oleme", nagu tegi riigikogu? Jälk ja minu puhul välistatud.
Olen seda meelt, et ainus, mis aitab, on see, et iga head palka saav kodanik püüab oma palgaga lisaks oma perele aidata ka teisi, kel häda käes. Tehes seda mitte kampaania korras vaid vabast tahtest ja oma südame sunnil.

Omalt poolt kavatsen registreerida kõrgepalgaliste sihtasutuse, kuhu võib iga kõrgepalgaline (kes teenib üle kahe Eesti keskmise ehk üle 25 000 krooni), annetada igakuiselt või kui tihti suudab, oma palgast. Mõistagi olen valmis ka oma teenistusest, mis täna ilmselgelt liiga kõrge, osa loovutama. Kui palju, hoian enda teada.
Mida see sihtasutus teha võiks? Mul oleks hea meel kui see raha rändakas tõeliste abivajajateni. Seepärast teen ettepaneku, et sihtasutuse antavaid toetusi hakkaks nõustama Pärnu linna sotsiaalnõustajad, kel abivajajaist pilk kõige selgem. Sama teistes linnades. Teeme ära!

Suusatamise õppetunnid

2009-03-20T03:42:00.000-07:00

Libereci MM murdmaasuusatamises pani mind taas kord endalt küsima, kui palju olen ma tugitoolisportlane, kellele meeldib kohvitassi ja võileibade kõrvalt sportlastele kaasa elada ja kui palju on minus endas soovi mugavus kõrvale heita, suusarajad üle otsida, lihaseid visalt ja eesmärgikindlalt oma tahtele allutada. Pidin tunnistama, et paraku spordis kuulun ma ilmselgelt selle rõõmsameelse enamuse sekka, kellele pealtvaatamine suuremat naudingut pakub.
Kuid poliitikas mulle pealtvaataja roll ei meeldi. Ohutum tundub ise ohjest sikutada. Loodan, et nii nagu aasta-aastalt suureneb Tartu suusamaratonil osalejate arv, kasvab ka inimeste hulk, kes julgevad astuda erakondadesse ja seeläbi riigi näo kujundamises kaasa lüüa. Tugitoolipoliitikud jäävad ju alati nagunii enamusse.

Suusatamine on raske ala igale alustajale, eriti uisusamm, kui sa pole sellega harjunud lapsest peale. Andrus Veerpalu, meie suurim sangar viimasest nädalast, pole kuulu järgi selle sammuga seniajani sina peale saanud. Kuidas siis nii, tundub ju kõik nii lihtne? Ometi on põhjus täiesti olemas: kui klassikaline suusasamm sarnaneb aastatuhandetega sisse harjunud kõndimise ja jooksmisega, siis uisutõuge on kuidagi kunstlik. Jalgu tuleb väänata viltu, tõugata ei saa täistallalt, tasakaalu tuleb viia ühelt jalalt teisele jne. Kui nüüd paralleele luua, siis võiks arvata, et samamoodi keeruline on pika kuurordiajalooga Pärnul saada tugevaks muis valdkondades kui turism ja kuurordimajandus. Ometigi on see lausa hädavajalik- et kõik munad ühes korvis poleks. Selleks, et parim osa noortest jääks Pärnusse, mitte ei suunduks pärast ülikooli lõpetamist pealinna, on meil vaja arendada oma tööstuspotentsiaali, leida oma nišš innovaatilistes majandusharudes. Me teeme juba neid samme, kuid me ei liugle veel. Esimesed tõsisemad mäenõlvad võtavad meid päris läbi. Olgu selleks siis Euroopa programmidesse rahastamiseks kõlbuliku projekti kirjutamine või heade spetsialistide leidmine. Aga me pingutame.
Muidugi, pealtvaataja roll suusavõistlustele kaasaelamisel on alati mõnus. Esiteks võid hinnata asju kõrvalt ja saad läbi teleri näha suuremat pilti kui suusataja, kes rajal rassib. Andrus Veerpalu mesimagus võit on justkui kõigi eestimaalaste ühine ja samas igaühe personaalne triumf, mille lisame alateadlikult oma saavutuste ja identiteedi nähtamatule kontole. Seevastu siis, kui meie mees pjedestaalile ei tõuse, pole me ka ülearu löödud, sest aimasime seda ette – nägime ju suuremat pilti.

Tänane majanduse mõõn on Eestis igapäevane jututeema. Rahvas arutas selle üle, mis juhtuma hakkab, juba palju varem, kui Toompea oma numbrid kokku sai. Pole saladus, et Eesti kõrge majanduslanguse peamine põhjus ei ole üksnes maailma finantsturgudel toimuv. Suuresti on see meie endi vähene suutlikkus, mis on meid juhtinud keerulise ekspordi arendamise asemel hoopis primitiivsemasse kinnisvaraarenduse valdkonda. Täna oleme õppetunni võrra targemad- alati ei saa edukaks need valdkonnad, kus arvatakse juba teadvat, kuidas kerge vaevaga palju võita. Püüd kellegi teise varasemat edu kopeerida ei anna üldjuhul samaväärset tulemust ei majanduses ega poliitikas. Tõelist lisaväärtust ja innovatsiooni, olgu või väikestes asjades, suudavad pakkuda need, kes saabuvad, nagu on kombeks öelda - metsast- ja kelle ees ei käi suur aupaiste. Mulle näiteks meeldis väga see uudne lauamäng, mille eelmisel aastal leiutasid Pärnumaa kooliõpilased. Väga andekas ja sisukas oli ka tänavu vabariigi aastapäeval meie koolinoorte poolt uuendatud iseseisvusmanifestimanifesti tekst. Uus, värske pilk kulub täna ära igal elualal.

Kuigi Pärnumaa pole pärast Veerpalu Otepääle kolimist uusi suusasangareid veel maailmale tutvustanud, on nad aga juba kindlasti sündinud. Taavi-Valter Taveter, Andruse õepoeg näiteks, kes poiste omavahelistes jõuproovides kõiki omavanuseid pikalt edestab. Jõulumäe suusaradadel treenib kümneid andekaid noori. Mõistagi vajavad nad toetust, ennekõike kiitust ja julgustust.
Täna, mil eestlasi kohutab suur majanduslangus, on just põhjust hoopis rohkem rääkida neist aladest, kus me edukad olla suudame. Mõni tark on võrrelnud tippsporti sõjapidamisega, sest siin saavad ka väikesed riigid suurtele koha kätte näidata. Mina võrdleksin suusatamist ja majanduskonkurentsi- kui me teame, mis on meie konkurentide tase, millised tegurid neile edu tagavad, siis saame ka otsustada, mida muuta enda treeningutes. Ja muidugi teeb igaüks oma valiku ise- kas läheb kööki uue kohvi järele või ruttab suuski määrima.

Ka poliitikas saab inimesi jagada pealtvaatajateks ja tegijateks. Aktiivsesse poliitilisse ellu võib astuda igaüks – olgu ta siis värvatud peibutuspardiks või tulnud vabast tahtest – ennast teostama, midagi kaalukat korda saatma. Tippu pürgimiseks on ka selles vallas vaja kogemusi, treenimist, oskust keskenduda eesmärgile. Paljudele kritiseerijatele tahaks soovitada mõnikord ka ise „suusad alla panna“. Alles siis, kui oled näinud vaeva oma koduvalla või riigi arengut mõjutavate ettepanekute esitamisega, valimiskampaanias toetajate leidmisega, pikkades vaidlustes oma seisukohtade kaitsmisega – alles siis hakkab tekkima arusaamine poliitikast.
Nagu ei sünnita suusatajaks, ei sünnita ka poliitikuks. Selleks arenetakse.
Ja päris tippu jõuavad vähesed.

Alustan blogimist

2009-03-20T03:26:00.000-07:00

Mnjaa. Nüüd siis on käes minugi elus hetk, mil otsustasin oma mõtteid avalikkusega jagada. Põhimmõtteliselt olen oma ajaveeebi peale mõelnud juba pikemat aega...kuid otsustavaks sai siiski lugupeetud Pärnu ajalehe Pärnu Postimees järjekordne ninanips. Nimelt kirjutasin suusatamise MMi aegu väikese kirjutise, kus püüdsin seostada poliitikat spordiga. Algselt küll avaldamist lubanuna, taganesid ajakirjanikud siiski oma sõnadest. Nad tahtvat, et linnapea räägiks eelarvest. Ja ainult eelarvest. Ja seni, kuni mina igale nende jonnakale pärimisele sinisilmse HURRAAga ei reageeri, ei avalda ka nad ka minu muid mõtteid.

Olgu. Eelarvemuutustest rääkida enne kui asjad on selgeks vaieldud, ei pidanud ma kohaseks. Inimesi kuulujuttudega hirmutada ei tohiks. Niisiis valisin blogimise. Esimesena riputangi siiasamma üles Pärnu Postimehelt "EI" saanud mõttelõnga.

Edaspidi püüan ikka korra või paar nädalas ajaveebi värskendada, eks näis, kuidas jõudu jagub. Soovin kõigile kena kevadet ja soojust suhetesse!

PS: Ootan kõigilt lugejailt ka igasugu konstruktiivset tagasisidet, kunagi pole ideid ja kriitikat liiga palju! Muide, vabandan juba ette sissselipsavate kirjavigade pärast, sest ma pole kirjamee ega filoloog ning filigraansust taga ajada ei pea aja kokkuhoiu tõttu vajalikuks.